Tere, Eestimaa, siin Vabadusraadio!

 (35)

„Raudne eesriie ei ole helikindel. Raadio Vaba Euroopa viib tõe sellest läbi.” Kampaania 1960-ndatest
„Raudne eesriie ei ole helikindel. Raadio Vaba Euroopa viib tõe sellest läbi.” Kampaania 1960-ndatestrepro

Tänu USA maksumaksjatele said eestlased Vabadusraadiost teada uudiseid Euroopa ja Nõukogude Liidu kohta.

Saksamaalt Münchenist 20. juunil 1975 proovisaatega eetrisse läinud Vabadusraadio eestikeelse saate esimesed laused andsid üsna selgelt märku sellest, millise meelsuse ja suhtumisega ringhäälingut tegema hakatakse. „Siin Vabadusraadio! 35 aastat tagasi marssisid suured Nõukogude Liidu sõjaväed Eestisse ning okupeerisid paari päevaga meie kodumaa, hävitades meie rahva vere ja ohvrimeelse tööga püstitatud vabariigi,” kõlas proovisaate alguses.

Eestlastele on see raadio tänapäeval rohkem tuntud kui Raadio Vaba Euroopa, kuid algusaastatel oli selle nimi Vabadusraadio. Tegelikult oli see juba mõnda aega tegutsenud Ameerika Hääle ja Raadio Vaba Euroopa kõrval, kuid erinevalt Ameerika Häälest ei olnud sellel eestikeelseid saateid. Eestikeelse toimetuse esimene juhataja Aleksander Terras on meenutanud, et selle põhjus oli väliseestlaste väike trots.

„Ära lase tal üles kasvada tõde kuulmata! Ideed tõest ja vabadusest jõuavad raudse eesriide taha Raadio Vaba Euroopa kaudu.” Just selliste plakatitega reklaamiti raadiojaama USA-s. repro
Seotud lood:

Nimelt alustas Vabadusraadio tööd juba 1953. aastal ja selle sihtrühmaks olid Nõukogude Liidu riigid. 1951. aastal alustanud Raadio Vaba Euroopa aga oli suunatud Ida-Euroopa riikide rahvastele. Terrase sõnul tekitas see erinevus Balti riikide pagulaspoliitikutes pahameelt, sest raadiojaamas osalemine tähendanuks sümboolselt, justkui nad oleksid tunnustanud Balti riikide annekteerimist.

„Koostöö Vabadusraadioga muutus võimalikuks alles 1975. aastal, kui USA kongress oli otsustanud mõlemad raadiojaamad (Raadio Vaba Euroopa ja Vabadusraadio) ühendada ühise juhtimise alla,” selgitas Terras, kelle sõnutsi lisati toona Vabadusraadio eesmärgile, et saated on suunatud Venemaa ja teiste Nõukogude Liidu riikide rahvastele, kolm sõna: „ning Balti riikidele”.

Loe veel

Eestikeelsed saated liikusid Vabadusraadio nime alt Raadio Vaba Euroopa alla 1984. aastal.

Raadio Vaba Euroopa/Vabadusraadio (RFE/RL) nime küsimus tekitas pahameelt ka eestlastes, nentis tol ajal ajakirjanikuna töötanud Trivimi Velliste. Ta meenutas, et see oli paljudele kuulajatele pigem põhimõtte küsimus, kuid see ei olnud raadio kõige suurem mure. Nimelt hakkasid Eesti Nõukogude võimud Vabadusraadio sagedusi väga jõuliselt segama, mistõttu selle kuulamine oli raskendatud.

Nõukogude võimud hakkasid Vabadusraadio sagedusi väga jõuliselt segama, mistõttu selle kuulamine oli raskendatud.

„Neid oli nii halvasti kuulda ja seetõttu ehk loobuti paljuski raadiosaate kuulamisest,” ütles Velliste. „Ameerika Häält segati vähem. Segati küll, aga näiteks maapiirkondades, kuhu segajad nii hästi ei ulatunud, oli Ameerika Häält paremini kuulda,” sõnas ta. Velliste sõnul oli Ameerika Hääl juba aastaid levinud ja seetõttu oli selle mõju eestlastele suurem.

Uudised, mida mujalt ei kuulnud

Samal ajal nentis Velliste, et hoolimata sellest, et raadiosaateid oli raskem kuulata, püüti seda ikkagi teha just nimelt selle tõttu, et RFE/RL edastas uudiseid ja analüüse Nõukogude Liidu ja meie piirkonna kohta. „Ameerika Hääle üks eesmärke oli kindlasti ka Ameerika elulaadi tutvustamine ja kui nad seda seal rääkima hakkasid, siis see huvitas meid natuke vähem,” ütles ta. „Vabadusraadio rääkis ikkagi rohkem meist ja neid uudiseid, mida mujalt ei kuulnud.”

Vabadusraadio edastas uudiseid ja analüüse just Nõukogude Liidu ja meie piirkonna kohta.

Vellistele sekundeeris toona akadeemikukarjääri alustanud Marju Lauristin, kelle sõnul kuulati RFE/RL-i saateid segamisest hoolimata. „Kuulasime mõlemat, aga [RFE/RL-i] saated olid paremad, analüütilisemad, need rääkisid rohkem Euroopast ja meie olukorrast,” ütles ta. Seda, kui palju raadiot üldse kuulati, toona uurida ei saanud, kuid Lauristini sõnul kuulas tema tutvusringkond mõlema raadiojaama kõrval ka venekeelset BBC raadiot.

RFE/RL-i tähtsus aga kasvas ajaga ja 1980. aastate lõpus suurendati saadete mahtu. Vabadusvõitleja ja poliitik Viktor Niitsoo kirjeldab raamatus „Vastupanu 1955–1985”, kuidas mõne materjali läände smugeldamise puhul loodeti just nimelt, et see jõuaks nii Ameerika Häälde kui ka Raadio Vaba Euroopasse. Kuulus 40 kiri loeti Vabadusraadiost ette kuu aega pärast seda, kui see Eesti lehtedesse saadeti, paar nädalat enne Ameerika Häält.

„Tõe dollaritega” kommunismi vastu. Algusaastatel koguti Vabadusraadiole raha USA maksumaksjatelt. repro

Raadio Vaba Euroopa kõige kuulsam kunagine töötaja on kahtlemata president Toomas Hendrik Ilves, kes hakkas 1988. aastal Münchenis eestikeelsete saadete toimetust juhtima. Ilves otsustas peale saadete mahu suurendamise hakata välja töötama ka korrespondendivõrku, loobudes näiteks ühest koosseisulisest ametikohast ja võttes selle eelarve vabakutselistele ajakirjanikele maksmiseks. See oli ka aasta, kus Nõukogude võimud suunasid üha rohkem raadiosageduste segajaid Raadio Vaba Euroopa ja Vabadusraadio häirimiseks.

Raadio Vaba Euroopa eestikeelsed saated kestsid 2004. aasta alguseni, kui eestikeelne toimetus vähendatud eelarve tõttu suleti.

Graafika: Aili Väronen
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised