Säästurežiimi järgi konveierimeetodil. Karjamaale rajati kodud 180 000 inimesele

 (157)

Lasnamäe ehitamine
Lasnamäe ehitamineFoto: Eesti Arhitektuurimuuseum

1977. ja 1978. aastal sai hoo sisse Tallinna suurima, Lasnamäe linnaosa rajamine.

Nii hoogsat arenguperioodi kui nüüd ei ole Tallinna ajaloos varem olnud, kirjutas toonane ajakiri Noorus.

Tõepoolest, Tallinna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee oli kokku arvutanud, et pärast 1944. aasta purustusi oli linna ülesehituseks ühiskondlikus korras tehtud 13 miljonit töötundi. Ambitsioonika Lasnamäe projektiga kavatseti ehitada eluruum suisa 160 000–180 000 inimesele.

Katselist paneelelamuehitust alustati Lasnamäel juba 1960-ndatel. Linna üldplaanist otsiti massiliseks elamuehituseks Mustamäe ja Õismäe taolisi kohti. Nõukogude unelm nägi ette moodsate arhitektuuriideede järgimist. Läänemaailma eeskujul plaaniti luua urbanistlikke linnakuid, kus täisväärtuslikku elukeskkonda täiendaksid käe-jala juurde jäävad koolid, lasteaiad, poed ning teenindus- ja kultuuriasutused.

Nõukogude unelm nägi ette moodsate ideede järgimist, läänemaailma eeskujul kavandati urbanistlikke linnakuid.

Arhitektide Mart Pordi, Malle Meelaku, Hugo Sepa, Irina Raua ja Oleg Žemtšugovi koostatud projekti järgi hakati 1973. aastal linnaosa plaanipärast ehitust ette valmistama. Kuna töö pidi kestma vähemalt 15 aastat ja selle aja jooksul võisid muutuda elamutüübid ning tehnilised ja majanduslikud võimalused, ei peetud vajalikuks koostada kogu elurajooni hõlmavat hoonestuskava. Kokku pidi Lasnamäele tulema 11 mikrorajooni.

Kuhu selline hiiglaslik linnak siis rajada kavatseti? Suurele maa-alale, kus olid enne karjamaad ja sõjaväelennuväli. „Sõjaväelt maa kättesaamiseks tuli kompensatsiooniks ehitada välja Haapsalu lennuväli ning nad kolisid sinna,” meenutab arhitekt Mart Port.

Lasnamäe ehitamine Foto: Eesti Arhitektuurimuuseum

Peatage Lasnamäe!

Loe veel

Kümmekond aastat hiljem kõlasid Alo Mattiiseni isamaalise laulu „Mingem üles mägedele” sõnad: „Linn kui paise paesel pinnal – sellel lõppu silm ei näe. Hüüdkem kõik nüüd alla orgu kõigest väest: peatage Lasnamäe!” Tallinlased olid algusest peale Lasnamäe vastu.

Peale miljöövaenuliku elukeskkonna kritiseeriti juba siis paneelelamute kehva kvaliteeti. Arhitektide oskused ei mänginud selles vähimatki rolli. Pordi sõnul kaasnes projekteerimisega ka hulk piiranguid. „Ette oli kirjutatud ruutmeetri hind, see ei tohtinud olla kopikatki kallim. Teada oli, kui palju ruutmeetreid elamispinda pidi hektaril vähemalt olema (…). Olid olemas kogemused Mustamäe ja Õismäe ehitamisest ning tegime kümneid ettepanekuid, näiteks kas või fassaadide eriilmelisemaks muutmiseks, kuid sellele oli vastu ehitaja – Tallinna majaehituskombinaat,” kirjeldab Port Lasnamäe planeerimist.

Kuna ehitamine pidi kestma vähemalt 15 aastat, ei peetud vajalikuks koostada kogu elurajooni hoonestuskava.

Ehitades lähtuti säästupoliitikast, töö pidi käima kiiresti ja konveierimeetodil, sest plaan vajas peale täitmise ka ületamist.

Parteifunktsionäärid ja nende teenistuses olevad linnaplaneerijad otsisid võimalusi, kuidas preemia saamiseks elamuid veelgi kokku suruda. Lasnamäe välisilme määras näiteks see, et tornkraanasid peaks võimalikult harva ümber tõstma ning elumajade otsapaneelide, trasside ja teede ehitamise arvelt saaks kokku hoida. Lati madalale seadmise tõttu programmeeriti hoonetesse vead, näiteks katuslagede halb isolatsioon ja see, et soe vesi ei jõudnud ülemistele korrustele.

Lati madalale seadmise tõttu programmeeriti hoonetesse vead.

Suur puudus oli kvalifitseeritud tööjõust. Sellepärast ei ehitanud Lasnamäe maju mitte koolitatud spetsialistid, vaid juhuslikult värvatud inimesed. Pordi sõnul otsiti ehitusplatsile töötajaid amnestia päevil lausa vanglaväravast. Vangist vabanenuile tehti ettepanek otsekohe tööle tulla, vastutasuks said nad valmivates majades korteri.

Päike paistku korterisse

Ühtlasi oli moodsas elamurajoonis ka palju head, näiteks oli ette kirjutatud, et päike peab saama mitu tundi päevas igasse korterisse paista. Peale selle oli uutes elamutes toona ihaldatud keskküte.

Vähem tähtis polnud võimalus kiiresti kesklinna, rajoonikeskuse ja kodu vahet liikuda, mida siiani võimaldab Lasnamäe kanal. Kõik pidi olema elanike jaoks käe-jala juures, et jalgsi ei tuleks ühissõiduki peatusest minna üle 400 meetri, selgitab Port.

Esimeste seas said endale uhiuue kodu kehvadest elutingimustest pääsenud puitasumite elanikud, kelle kodudes ei olnud varem isegi kanalisatsiooni.

Graafika: Toom Tragel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised