Kuidas sündis üks Eesti armastatumaid teatreid?



G. B. Shaw „Tagasi Metuusala juurde” Tallinnas kirjanike majas
G. B. Shaw „Tagasi Metuusala juurde” Tallinnas kirjanike majasFoto: Rahvusarhiiv

ENSV kultuuriministeeriumi käskkirjaga loodi 1965. aasta 13. augustil Eestis uus teater: ENSV Noorsooteater.

Noorsooteater oli asutamise ajal tõepoolest noorsoo teater: 30 näitlejast 21 olid Tallinna konservatooriumi lavakunsti osakonna lõpetanud alles tolsamal kevadel. Mainigem siin Iivi Lepikut, Rudolf Allaberti, Viiu Härmi, Luule Laanetit (hiljem Komissarov), Tõnu Tamme, Tõnu Mikiveri, Liina Orlovat. Neid ühendas kunstiarmastus. Teatrinäitlejate puhul ei tulnud ruttu kuulsaks ja rikkaks saamine – vähemalt ainult teatritööga – sel ajal kõne allagi. Teise kategooria näitleja teenis toona sama palka mis külaraamatukogu juhataja.

P. Mérimée „Püha Antoniuse kiusamine” Foto: Rahvusarhiiv
Seotud lood:

Teatri kunstiliseks juhiks sai Voldemar Panso ja peakunstnikuks Mari-Liis Küla. Noorte kõrval tõi Panso Noorsooteatrisse mängima ka Eesti teatri raskekahurväe Jüri Järveti, Linda Rummo ja Lisl Lindau ning mõni aasta varem teatrikooli lõpetanud Mikk Mikiveri ja Jaan Sauli. Soovijaid oli veel, aga teised teatrid ei pidanud võimalikuks näitlejaid oma trupist minema lasta.

Teater sai kiiresti publiku

Ükski vast loodud teater pole arvatavasti nii ruttu etendusi andma hakanud. Juba 9. septembril algas Noorsooteatri ringreis Viljandi ja Paide rajoonis tervelt kahe lavastusega: luulekava „Programm nr 1” ja George Bernard Shaw’ „Tagasi Metuusala juurde”. Oktoobris lisandus neile lühinäidendite õhtu (Oskar Lutsu „Kapsapea”, Nikolai Nekrassovi „Sügisene igavus” ja Prosper Mérimée „Püha Antoniuse kiusamine”).

Loe veel

Uus teater sai ruttu tuntuks, seda tõendavad Noorsooteatri etenduste aruanded. Oktoobris oli vaatajaid maakohtades 100–200 (kui palju oleks Shaw’ filosoofilisel näidendil tänapäeval näiteks Kaius või Kadrinas vaatajaid?), novembris juba 200–350 ja detsembris 200–400.

Noorsooteatri näitlejad Foto: Rahvusarhiiv

Alguses mängiti lavakunstikooli lõpetanute diplomilavastusi. Kuid miks läks uus teater nii ruttu ringreisile? Põhjus on praktiline: Noorsooteatril olid küll etendused, kuid polnud Tallinnas ei oma ega võõrast maja, kus neid anda. Võõraks majaks, kus teater lõpuks pikka aega tegutses, sai J. Tombi nimeline kultuuripalee, praegune Salme kultuurikeskus. Üksikasjalik leping määras, milliseid ruume ja millal teater kasutada tohtis.

1965. aasta oktoobris algasid Noorsooteatri esimese oma lavastuse proovid, see oli populaarse vene kirjaniku Andrei Andrejevi näidend uuele teatrile ülisobiva pealkirjaga „Otsustage meie üle, inimesed”. Lavastuse esietendus toimus 11. detsembril Vastseliinas, sellel oli 216 vaatajat ja piletitulu teeniti 134 rubla.

Noorsooteater tahtis olla teatrikülastaja teekaaslane, kes sammub temast veidi ees.

Uue teatri pidulik avamine ja esietendus toimus aga alles järgmise aasta 13. veebruaril. Sealses pöördumises ütles Panso, et Noorsooteater tahab olla teatrikülastaja teekaaslane, kes sammub temast veidi ees.

Seda missiooni on 1994. aastast Tallinna Linnateatri nime kandev teater kõik need aastad täitnudki. Ja ka teatri oma maja saamise lugu pole ikka veel lõppenud, 400-pealine publik on endiselt võimalik ainult ringreisil või vabaõhuetendusel.

Teatri avamine 13. veebruaril 1966. (Vasakult: kirjanike liidu esimees Juhan Smuul, teatri direktor Eino Laks, Voldemar Panso) Foto: Rahvusarhiiv

***

Voldemar Panso jutustuse „Näitleja Joller” alusel 1961. aastal valminud telefilmis lauldakse väga sobivat hällilaulu näitlejale, kes on läbi pori, pimeduse ja vihma kohale sõitnud ning Shaw’ sõnalise tulevärgi koos sama keeruka liikumisega laval publikuni toonud.

Päev on su väikese väsitand ära,

padjale pane nüüd pea.

Viiskümmend aastat kuulsust ja sära,

sina sest miskit ei tea...

Sina ei tea, kuidas Oidipus suri,

Homeros tundmata sul.

Sina ei tea, et Jago on kuri,

et Hamlet ei olnudki hull.

Tiina ja Margus ei saanudki paari,

kuigi arm oli eht.

Vestmanni raha eest osta võib kraami,

talent, see on Piibeleht...

1965. aastast on Liivi Uuet kirjutanud ka rahvusarhiivi blogis https://blog.ra.ee

Graafika: Toom Tragel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised