Kassetipõlvkonna luuletajad otsisid raudse eesriidega maailmas vaimse eksistentsi võimalusi

 (15)

Paul-Eerik Rummo luulet lugemas
Paul-Eerik Rummo luulet lugemasFoto: Estonica.org

Vaimne side sõjaeelse Eesti Vabariigiga ja maailmas toimuvad muutused andsid tuuma eesti kirjanduse uuele lainele.

Üks uue kirjanike-luuletajate põlvkonna esilekerkimise eeldusi oli mõistagi Nõukogude Liidu juhi diktaator Stalini surm 1953. aastal. Pärast seda hakkas kõige suurem hirm ühiskonnast taanduma. Varasemale terroriajastule järgnes Hruštšovi „sula” aeg. See nimetus võtab olukorra kujundlikult hästi kokku: külm ja ebameeldiv on ikka, aga mitte nii hull kui tapva talvepakasega.

Kui vaadata kassetipõlvkonnas debüteerinud autorite nimesid, siis on neist paljude vaimsed juured vanemate või kodukandi (taluelu) kaudu eestiaegses kultuuris. Nii et ühelt poolt avaldas mõju vaimne side sõjaeelse Eesti Vabariigiga, sellest tulenev taust ja protestivaim, teisalt aga kogu maailmas tollal toimunud muutused. Hipiajastu mõju jõudis läbi raudse eesriide ka meieni ja noor põlvkond tahtis kehtestada oma elukujutlust, tehes seda muu hulgas jõuliselt luule kaudu. Sama toimus kirjanduses laiemalt, samuti kunstis ja teatris.

Kõik kassetipõlvkonna autorid olid isikupärased ja oma käekirjaga ning nii mõndagi võib nimetada geniaalseks.

Ometi on erakordne, et ühte ajastusse sattus korraga nii palju eripäraseid ja ürgselt andekaid autoreid. Kuulsaimate Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Hando Runneli, Andres Ehini, Leelo Tungla, Aleksander Suumanni ja Mats Traadi kõrval tuleks nimetada ka Arvi Siiga, Ingvar Luhaäärt, Ly Seppelit, Linda Ruudi.

Viivi Luik Foto: Eesti Rahva Muuseum

Loe veel

Läbivat võttestikku, mis kõiki autoreid iseloomustaks, on keeruline esile tuua. Kassetipõlvkonnale oligi ainuomane see, et kõik autorid olid isikupärased ja oma käekirjaga ning nii mõndagi võib nimetada geniaalseks. Igal juhul oli tegemist teistsuguse, moodsa ja uutmoodi luulega.

Teemasid ühendavaks märksõnaks on nimetatud elujaatust ja vaimu-võimu vastandamist. Rõhutati noorus(likkus)t – on öeldud, et kassetipõlvkonna autorid jäävad igavesti nooreks, olgu nad tegelikult kui tahes vanad. Teisest küljest oli tähtis just see, mis jäi ridade vahele: mis oli öeldu kontekst, millise sümboli tekst moodustas. See luule oli väga sageli ka poliitiline vastupanuluule.

Vastuoluline vabavärss

Oluliseks sai vabavärss, mis põhjustas omal ajal suuri vaidlusi. Ka vabavärsis avaldus protest ja vabadusihalus – niisugune enesemääramisõiguse otsimine ja kehtestamine oli kassetipõlvkonnale iseloomulik. Need noored inimesed pidid arvestama, et neil tuleb elada raudse eesriidega maailmas, ja nad püüdsid neis tingimustes endale välja võidelda rohkem vaimse eksistentsi võimalusi. Selles mõttes segunesid ühiskondlik ja isiklik (nooruslik) vabadusiha.

Vabavärsis avaldus protest ja vabadusihalus: enesemääramisõiguse otsimine ja kehtestamine oli kassetipõlvkonnale iseloomulik.

Ikoonilised teosed olid ennekõike Paul-Eerik Rummo „Lumevalgus... lumepimedus” (1966) ning Jaan Kaplinski „Tolmust ja värvidest” (1967), aga ka Hando Runneli „Maa lapsed” (1965), Viivi Luige „Pilvede püha” (1965) jpt.

Arvi Siig Foto: Eesti Rahva Muuseum

Kassetipõlvkonna mõju kohta on kirjandusteadlane ja -kriitik Toomas Liiv tabavalt öelnud: „See oli see Eesti, milles luule moodustas võimu, milles luule muutus võimuks.” Võib ka poeetiliselt öelda, et kassetipõlvkonna luule oli luulerevolutsioon, millest edaspidi kasvas välja laulev revolutsioon.

Kellega taasiseseisvunud Eestis võiks toonaseid autoreid võrrelda? Kui vaadata puhtalt määratluse järgi – kassetipõlvkond kui erinevaid luuletajaid ühendav raam –, siis võiks neid võrrelda eri rühmitustega, mis andsid tooni eriti 1990-ndatel ja 2000-ndate alguses: Eesti Kostabi-$elts, NAK, TNT, Erakkond, Õigem Valem.

Mats Traat Foto: Eesti Rahva Muuseum

Kui 1960-ndate kirjanduse märksõna oli (vaimne) koondumine, siis 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse kirjanduse tunnus on pigem fragmenteerumine. Kirjandusajaloo seisukohast kannab etnofuturistlik Eesti Kostabi-$elts selget oma ajastu märki ja tuntud luuletajate „pesana” on olnud viljakas Tartu NAK, kust on pärit Aapo Ilves, Contra, Wimberg, fs, Kivisildnik, Olavi Ruitlane, Andra Teede jt.

Kassetipõlvkonna luule oli luulerevolutsioon, millest edaspidi kasvas välja laulev revolutsioon.

Mõistagi ei saa tänapäeva tolle ajaga võrrelda: meil on praegu ikkagi vaba ühiskond. Seetõttu ei ole ka luulel sellist totaalset enesesäilitamise rolli. Ent nii keele, vaimsuse kui ka kultuuri rikkuse seisukohalt on luule praegugi samamoodi oluline. On ka poliitilisemat luulet, aga sellel pole 1960-ndatega võrreldavat kõlapinda.

Noored luuletajad ajalehes Sirp ja Vasar repro
Kassetipõlvkonna luule repro
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised