GALERII | Kuidas jõulutraditsioonid tagasi eestlaste ellu pugesid

 (30)
Jõuluvana
JõuluvanaFOTO: RAIGO PAJULA

Kui nõukogude ajal tähistati näärisid, ning jõulutraditsioone järgiti vaid oma turvaliste koduseinte vahel, siis peale 1991. aasta augustit pöördusid eestlased tagasi oma kunagiste traditsioonide juurde. Kuusk Raekoja platsil, piparkoogid, verivorstid ning paljugi muud leidsid taaskord tee meieni ning EPL'i arhiivides on see ka dokumenteeritud.

Näärivana ja Lumehelbeke olid duo, kes nõukogude ajal aastavahetuse paiku peamiselt lastele kinke tõid, Eesti ajal on aga jõuluvana jõululaupäeval see keda pikisilmi oodatakse

Jõuluvana Foto: EPL Arhiiv


Jõulud Foto: Rauno Volmar
Seotud lood:


Kui vene ajal poes müüdav verivorst polnud just suurim asi, siis iseseisvumisega naasesid laudadele ka need õiged lambasooles tehtud vorstikesed

Jõulud Foto: Rauno Volmar


Jõulud Foto: EPL Arhiiv


Jõulud FOTO: RAIGO PAJULA

Tallinnas on esinduskuusk alati olemas olnud, kuid pikki aastaid polnud Raekoja platsil jõulude ajal kuuske. Peale pikki aastaid ootamist oli 1986. aastal aga jõuluaegu kuusk platsil olemas, millega nüüdseks oleme juba üle maailma kuulsad

Jõulud FOTO: Marko Mumm
Jõulud FOTO: RAIGO PAJULA

Kuigi ka piparkoogitaigent tehti kodus kogu aeg, toodi jõuluteemalised küpsetised, mis olid värviliselt glasuuritud ning muuhulgas ka ingli ning jõuluteemalised, avalikkuse ette aga hiljem

Jõulumaa FOTO: RAIGO PAJULA

Jõulud FOTO: Marko Mumm


Jõulukaardid ja jõulumuusika olid samuti rõõmud, mida oma kodu seinte vahel sai nautida. Muusikat sai varem Soome raadiost kuulata, kaarte vaid omakeskis vahetada

Jõulud Foto: EPL Arhiiv


Jõulud FOTO: RAIGO PAJULA


Kallid lugejad, kas ja kuidas Teie peres iseseisvumisega jõuluaeg muutus ning mis traditsioonid uuesti kasutusele võeti?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare