4. detsembril 2007 tähistati Estlinki merekaabli ehitustööde lõppemist ning 6. detsembrist algas energiakaubandus. 19 kuud väldanud ehitustööde tulemusel muutus võimalikuks avariivõimsuse reguleerimine, summutuskontroll, pinge või reaktiivvõimsuse tugi ja sagedusjuhtimine.

Estlinki omanikuks sai Nordic Energy Link AS, mille näol oli tegu viie kommunaalfirma ühise eriotstarbeline firmaga, mille moodustasid Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Helsingin Energia and Pohjolan Voima.

Balti riikide ja Soome elektrisüsteeme esmakordselt ühendav Estlink’i kaabel koosneb 105 kilomeetrisest nii mere- kui maakaablist. Sellest merekaabel on 74 ja maakaabel on 31 kilomeetrit. Kaabli kaudu prognoositi ligikaudu 2TWh elektrienergia liikumist aastas.

Püssi alajaamas pandi nurgakivi Eesti ja Soome vahelisele teisele elektriühendusele EstLink 2.

2011. aastal astuti veelgi suurem samm Eesti ja Soome vahelise energiavahetuse suunas, kui pandi nurgakivi Estlink 2-le. Selle näol oli tegu 170 kilomeetrise kaabliga, mis pidi omavahel ühendama Eleringi ja Fingridi - Eesti ja Soome põhivõrguettevõtted. Eesti alajaamaks valiti Püssi, Soomes Anttila.

Traffo transportimine

2014. aastal lasti kaabel käiku ning samal aastal sai Estlink 1 uue omaniku, ning sellega said Elering ja Fingrid oma valdusesse mõlemad kaablid. Kokku saavutavad Estlinki kaablid ligi gigavatise võimsuse. Aastate jooksul on kaabel korduvalt rikete tõttu olnud aga rivist väljas.

Edasi vaatab Elering gaasi ülekandevõrkude ühendamist Soomega, et veelgi Euroopa energiaturgu ühendada.

EstLink2 avamine