ESTO, hiilgava traditsiooni esimene suurüritus

 (7)

Ajal, kui kodu-Eesti laulupidudel lauldi punalippude all ja nõukogude võimu ülistuseks, lehvisid ESTO-l avalikult sinimustvalged lipud ja nõuti Eestile vabadust.
Ajal, kui kodu-Eesti laulupidudel lauldi punalippude all ja nõukogude võimu ülistuseks, lehvisid ESTO-l avalikult sinimustvalged lipud ja nõuti Eestile vabadust.repro

Ülemaailmsed Eesti päevad said alguse 1972. aastal Torontost. Ei tea, kas lõpp tuleb 2019. aastal Tallinnas?

Eestlaste laulupidu 1400 laulja ja 10 000 kuulajaga Toronto Coliseumis, kuhu lihtsalt rohkem inimesi sisse ei mahtunud. 15 000 osavõtjaga manifestatsioon nõudmas Eestile vabadust Toronto kesklinnas. Kuni 25 000 osavõtjat valguspeol Toronto näituseväljakul. Sellised olid esimesed ülemaailmsed Eesti päevad (ESTO), mis peeti 1972. aasta 8.–16. juulini Kanadas Torontos.

ESTO raames korraldati kontserte ja teatrietendusi, rahvatantsupidusid, kunstinäitusi ja spordimänge, valiti isegi Miss Estonia. Ka peeti üleilmne eesti õpetajate päev, arstide päev, sõjameeste kongress, kirikupäev, eesti naiste nõupäev, filatelistide kokkutulek, pidulik bankett tuhandele eestlasele Ontario võimudelt ja ülemaailme eesti rahvuskongress. Lõpuks oli veel üle tuhande osalejaga Kotkajärve suvelaager skautlikele noortele kogu välis-Eestist.

repro

1972. aastal esimest korda korraldatud ESTO-t on võimatu ülehinnata. Oli enneolematu logistiline jõupingutus eestlasi maailmast kokku tuua, präänikuks veel avalikud tervitused Kanada peaministrilt Pierre Trudeault ja USA presidendilt Richard Nixonilt. Kanada välisminister Mitchell Sharp ise pidas Seedriorus eestlastele kõnet – Eesti küsimus kerkis tol aastal esile ka maailmaareenil.

Ajal, kui kodu-Eesti laulupidudel lauldi punalippude all ja nõukogude võimu ülistuseks, lehvisid ESTO-l avalikult sinimustvalged lipud ja nõuti Eestile vabadust.

„Lend läände”

Loe veel

Torontosse tuli üle maailma kokku üle neljandiku väliseestlastest. Eriprojektiga „Lend läände” korraldati näiteks 1500 inimese tšarterlennukitega kohalesõit Rootsist. Kaugelt Austraaliast tuli 250-liikmeline grupp. Omal käel saabus külalisi peaaegu kogu maailmast, välja arvatud okupeeritud Eestist.

Oli suur logistiline jõupingutus eestlasi maailmast kokku tuua, präänikuks veel avalikud tervitused Kanada peaministrilt Pierre Trudeault ja USA presidendilt Richard Nixonilt.

ESTO peakorraldaja oli Robert Kreem Kanadast, lauljate üldjuht Roman Toi, rahvatantsijate üldjuht Toomas Metsala, rahvuskongressi korraldas Udo Petersoo. Eraldi komiteed korraldasid eestlaste ettevalmistusi USA-s, Inglismaal, Rootsis, Saksamaal, esindajad ka Hollandis, Austraalias, Belgias, Prantsusmaal, Soomes, Itaalias ja Brasiilias.

Siinpool raudset eesriiet kuuldi toimunust vähe ja kaugeltki mitte positiivses võtmes, rohkem aga raadiojaamade Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl kaudu. Kodueestlased ESTO-le sõita ei saanud, sest nõukogude võimu rajatud nn raudne eesriie ja KGB pidev kontroll välistas inimeste suhtluse välismaaga. 1972. aastal ei lubatud isegi Eesti kümnevõistlejaid traditsioonilisele maavõistlusele Rootsiga, tõenäoliselt ESTO tõttu.

Iga nelja aasta tagant

ESTO-sid hakati korraldama iga nelja aasta tagant tõeliste eestluse suursündmustena. Vähemalt neli esimest olid ühtlasi ka hiiglaslikud protestiavaldused Nõukogude okupatsiooni vastu Eestis. Väliseestlaste poliitiline aktiivsus innustas kodumaal teisitimõtlejaid, kes saatsid just 1972. aastal Tallinnast teele esimese memorandumi, mis jõudis paar aastat hiljem ka ÜRO peaassambleele.

Kodueestlased said esimest korda ESTO üritustele sõita alles laulva revolutsiooni laineharjal 1988. aasta lõpus, kui Austraaliasse Melbourne’i jõudis ka 150 inimest Eestist. Paraku tõi just see, viies ESTO esile väliseestluse identiteedikriisi. Iga järgmist suurüritust on esitletud kui viimast ja kodueestlaste kaasamine pole suutnud pidu just suuremaks muuta.

Siinpool raudset eesriiet kuuldi toimunu kohta vähe ja kaugeltki mitte positiivses võtmes, rohkem aga Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle kaudu.

Niigi saabub rohkesti väliseestlasi kodumaale ka igale suuremale Eesti laulu- ja tantsupeole. Osa 1996. aasta ESTO ürituste Tallinna toomine kinnitas vaid Ülo Ignatsi järeldust, et tõelise laulupeo vastu ei saa ükski muu üritus.

Toronto oleks olnud valmis 2018. aastal järgmist ESTO-t korraldama, aga mullu otsustas Üleilmne Eestlaste Kesknõukogu, et selle asemel toimub „viimane” ESTO 2019. aastal Helsingis ja Tallinnas.

Graafika: Toom Tragel
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised