ENSV majandus arenes „rahva heaoluks” ja kapitalismile koha kättenäitamiseks

 (67)

Radioolade Estonia 4 monteerimise konveier Raadio-Elektroonika Tehases (toona Punane RET) 1966. aastal
Radioolade Estonia 4 monteerimise konveier Raadio-Elektroonika Tehases (toona Punane RET) 1966. aastal.Foto: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

1960. aastad olid ENSV-s eriti majanduslikus mõttes murrangulised, sest saavutati sõjaeelne SKT tase.

Sõda ja karm riigikord olid toonud üle kümne aasta häda ja viletsust, mis 1960. aastate nn sulaajal „ära sulas”. Senise viisaastaku asemel kehtestati majanduses seitseaastak (1959–1965), mille suurimaks eesmärgiks seati, et NSV Liidu majandus, eriti tööstus peab USA omale järele jõudma.

1960. aasta juunis võis näiteks ajalehes Nõukogude Õpetaja pealkirja „Rahva heaoluks” all tutvuda hulga muudatustega, mis võimuladvik oli otsustanud majandusliku õitsengu saavutamiseks teha. „NLKP XXI kongress esitas hiiglasliku ülesande: lühima ajaga ette jõuda kõige arenenumatest kapitalistlikest riikidest toodangu hulgalt iga elaniku kohta ning saavutada kõrgeim elutase maailmas. Nende otsuste plaanikindla täitmise tõendiks on seadused tööliste ja teenistujate töötasult võetavate maksude kaotamise ning kõigi tööliste ja teenistujate seitsme- või kuuetunnilisele tööpäevale üleviimise kohta.”

Lühima ajaga oli tarvis ette jõuda kõige arenenumatest kapitalistlikest riikidest toodangu hulgalt ning saavutada kõrgeim elutase maailmas.

Eeldati, et töötajate töötasudelt maksude kaotamine suurendab 1966. aastal sissetulekuid 74 miljardi rubla võrra. Tööpäeva lühendamine aga pidanuks andma rohkem vaba aega vaimsete ja füüsiliste võimete arendamiseks. Olgu sellega kuidas oli, igatahes saavutasid inimeste palgad ajaloolaste hinnangul sõjaeelse taseme just 1960. aastate keskel.

Plaan täideti edukalt

Ametlikult esitatud statistika ja võimuladviku jutu järgi kulges seitseaastaku plaani täitmine edukalt. 1961. aastal teatas NLKP esimene sekretär Nikita Hruštšov kolme aasta vahekokkuvõttes, et tööstustoodangu keskmine aastane juurdekasv olevat olnud prognoositud 8,3% asemel hoopis 10%. ENSV sai kirja veelgi parema tulemuse, ligi 12%.

Ametlikult esitatud statistika ja võimuladviku jutu järgi kulges seitseaastaku plaani täitmine edukalt.

1950. aastate lõpus hoogustunud sotsiaalne, kultuuriline ja tehnoloogiline areng lubas mitmes valdkonnas tarbida uusi tooteid ja teenuseid. Tallinna tekstiilivabrikus Punane Koit hakati valmistama erilisemaid, näiteks muareekangaid. 1960-ndate lõpus keskenduti aga rohkem sokkidele ja sukkadele – sealt kasvas välja praegugi tuntud Suva sukavabrik.

Tekstiilivabriku Punane Koit (hiljem Suva) 1960-ndatel toodetud põlvikud. Foto: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Kümnendi alguses võis veel paljudest asjadest puudust olla (näiteks viljavaesel aastal tuli pingsalt oodata, millal tuuakse poodi saia, ja siis järjekorras oma saiapätsi oodata), kuid suuresti just seitseaastaku plaani tuules hakkas kauplustes saada olema üha rohkem kaupu, ka kohalikku Eesti NSV toodangut. Sellega langes kokku ka 1960. aastal Tallinna kaubamaja avamine.

Paljud pered said 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses endale korteri, mis tuli sisustada mööbliga. Ajastule omane mööbel oli värvuselt hele. Tollased televiisorid, mida väga paljud kodud ei saanud küll endale veel lubada, olid väikeste ekraanidega massiivsed kastid.

Kauplustes hakkas saada olema üha rohkem kaupu, ka kohalikku Eesti NSV toodangut.

Ent igas kodus oli kindlasti raadio, mis pärines enamasti Raadio-Elektroonika Tehasest (RET). Selle tehase mõni aeg hiljem, 1973. aastal loodud esimene stereoraadio Estonia oli tol ajal eriti kõva sõna ja maksis üle 400 rubla ehk mitu keskmist kuupalka.

Hitt-tooted lambid

Riiklikus kunstiinstituudis õpetati tööstuskunsti eriala – koolitati kunstnikke, kes tegelesid inimeste elukeskkonna jaoks tarbekunsti loomisega. 1960-ndatel oli tarbekunsti ja ARS-i (toonaste kunstiateljeede katusettevõte) toodangulaine, müüki tuli hitt-tooteid, mis olid praktiliselt igas ENSV kodus. Näiteks Estoplasti lambid: praktiline ja kaunis põrandalamp Lux 2 1963. aastast või 1966. aastal müüki tulnud Vana Toomase lamp kuulsa tuulelipu kujutisega.

1966. aastal hakati tootma Estoplasti hitt-toodet Vana Toomase lampi. Foto: Eesti Rahva Muuseum

Hästi populaarne oligi kaunistada tarbekunstiesemeid Tallinna vaatamisväärsustega. ARS-is tehti plekist seinaplaate, millel ilutsesid Tallinna vaated. Paljudes kodudes oli keraamiline Pirita kloostri varemetega seinakaunistus. Kuulsaid Norma tehases valmistatud kuivainepurke ehtisid olulised kohad Tallinna vanalinnast: raekoda, Kiek in de Kök, Viru värav, Toompea ja Pikk Hermann jne. Peale praktilise ja kodu kaunistamise eesmärgi sobisid need esemed hästi ka kinkimiseks.

Norma Tallinna vaatamisväärsustega kuivainepurgid aastast 1960. Foto: Eesti Rahva Muuseum

Plastmassi võidukäik

Tootmises olid 1960. aastad märkimisväärsed veel ühel põhjusel: kasutusele võeti plastmass. Normas hakati seda kasutama näiteks autode sõitjateruumi detailide valmistamiseks. Nn plastmassiajastul sai kuulsaks ka Salvo tehas, mille 1960. aastate lõpus müügile tulnud kelk oli (või on praegugi veel) igas kodus. Salvo puidutsehhis tehti suveniire – näiteks rahvariietes nukke (valmisid 1965. aasta üldlaulupeoks).

Puust Salvo tehase nukuke rahvariietes. Foto: Eesti Rahva Muuseum

Plastmassi kasutuselevõtt hoogustas mänguasjade tootmist. Arusaadavatel põhjustel – 1961. aastal käis Juri Gagarin esimese inimesena kosmoses ja NSV Liit võistles kosmosevallutamises USA-ga – oli kosmoseteema hästi populaarne. Norma toodangusse ilmus seetõttu mänguasi, mis pidi olema igal poisil – kuukulgur.

Norma toodangusse ilmus kosmosevallutuse ajastul mänguasi, mis pidi olema igal poisil – kuukulgur.

1970. aastate alguses paistis Norma silma mänguasjadele mikromootorite panemisega: toodeti NSV Liidu esimesed mänguautod, mida sai puldist juhtida. Märkimist väärivad ka Teguri ja Polümeeri tehaste 1960. aastatel kummist ja vahtkummist toodetud mänguasjad – esimesed vahtkummist olid näpunukud Eit ja Taat (Tegur, 1964).

Tartu plastmasstoodete katsetehases valmisid ilusad piltidega kilekotid. Foto: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Tänapäeval võib see ehk veider tunduda, aga tol ajal disainiti ja toodeti Tartu plastmasstoodete katsetehases eriliselt ka kilekotte, näiteks asutuste ja ettevõtete juubeliteks. Inimesed käisid tänaval uhkelt ringi, kilekotid käes. Neid hoiti mõnes peres isegi nagu edasipärandatavat kaasavara. Kui vaja, siis kilekotte pesti, ja neid võib meil kodus kapis siiani alles olla, valmis kasutamiseks.

Lugu sündis koostöös ajaloomuuseumi kultuuriloolise kogu hoidja Maia Madariga.

Graafika: Olga Kostap
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised