EESTI ENTSÜKLOPEEDIA 1933: kuidas kirjeldas Eesti elu meie esimene teatmeteos? Imeilus kulla-hõbedavärviga trükitud riigivapp on vaid üks detail!

 (1)
Riigivapp
RiigivappFoto: Rauno Volmar

Eesti Vabariigi suure juubeli ajal on paslik meenutada, kuidas ja mida kirjutati märksõna "Eesti" all meie kõige esimeses entsüklopeedias. Valdkondade kaupa on Eestile pühendatud suisa sada lehekülge, mida iga huviline saab ise põhjalikumalt uurida. Toome mõned nopped selle väärika raamatu teise osa kaante vahelt teieni.

Riigivapp Foto: Rauno Volmar

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa
Seotud lood:


1) Riigi pindala on teine, eks pilk liigub ikka vanu kaarte uurides idapiirile

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa


1922. aasta rahvaloenduse järgi oli Petserimaal tihedaim asustus - 80 inimest ruutkilomeetri kohta.

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa


Narva jõe tagused alad kuulusid samuti Eesti koosseisu

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

2) Lipud ja vapid on toodud imeilusas trükikvaliteedis, kuldsed ja hõbedased detailid säravad ka aastakümneid hiljem

Riigivapp Foto: Rauno Volmar
Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

3) Millega eestlane tegeles? Tundub, et siin on toimunud suurem muutus. Vabariigi algusajal andis põllumajandus ühes metsanduse ja kalandusega Eestis umbes 70% rahvamajanduslikust toodangust.

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

4) Kuidas tööd välja nägid? Tabeli all servas on fotodel selgitused juures, mis tänapäevalgi ära kuluvad - nii mõndagi neist oleks üsna keerukas tänapäeval mõista.

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

5) Eestlased kippusid ka siis palju välismaale. Kes rajas asunikutalu, kes läks tööle. Aga tuldi ka tagasi.

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

6) Soomes ja Lätis käimine pole mingi uus asi! Seal käidi usinalt juba vabariigi algusajal

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

7) Lapsi sünnib vähe! Sama mure kummitas noore vabariigi ajal samamoodi nagu täna

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

7) Uhked tööstusvaated!

Kreenholmi tehased ning riiklikud põlevkivikaevandused olid uhkuseks kogu riigile. Kui täna elame me e-riigi vaimustuses, siis tundus, et vabariigi algusaegsete inimeste kirg olid kõikvõimalikud mehhaanilised masinad ja tööstus.

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa
Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

8) Millised olid maksud? Tulumaks moodustas ainult 3% riigieelarvest; kenasti tõi sisse piiritusmonopol

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa


9) Teadmistepõhisest majandusest veel ei räägitud. Ikka põllumees, põline rikas!

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa

10) Juubeli puhul tasub üle käia ka riigilipu värvide tähendus: sinine sümboliseerib Eesti rahva tulevikku, must mullapinda ja rasket minevikku, valge aga lootust!

Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa
Väljavõtted raamatust Eesti Entsüklopeedia, 2 köide. 1933 Foto: Ester Vaitmaa
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare