Näiteks aasta 1952 kohta saame me teada, et inimesed olid ootusärevad: oodati sõda. Kardeti, et mida kauem lääs venitab, seda väiksemaks kaob võimalus oma riik tagasi saada.

Eluline ja vahetu on aga ka kirjeldus sellest, kuidas täideti kohustuslikku nõuet käia Maiparaadil. Hilinedes jõudsid inimesed kohale ning kohe kui nimi oli kirjas, kippusid inimesed "kaduma". Nii et read, mis alguses olid üsna tihedad olid tavaliselt marssimise lõppedes õige kokku kuivanud.

Loe täismahus raportit aastast 1952!

PROPAGANDA

1. Propaganda on nii ajakirjanduses kui eetris pidevalt. Pildid Stalinist ja teistest kommunistliku partei juhtidest on igal pool väljas: tänavatel, töökohtadel kontorites, poodides, raudteejaamas jne.

Pildid Eesti esikommunistidest nagu "Nikolai Georgivich Karotamm", "Eduard Nikolayevich Pall (Päll)", ja Arnold Veimer eemaldati pärast 1950 aasta puhastust ning nende järeltulijate Ivan Kabini ja August Jakobsoni pilte asemele ei pandud.

2. Pärast töötundide lõppu peetakse kõikides asutustes, tehastes ja äriühingutes kõnesid, mis on täis nõukogude propagandat. Miitingutel osalemine on kohustuslik ning ei tekita eriti entusiasmi. Inimesed katsuvad neid vältida või lahkuda enne kui need lõppevad. Kõikides kõnedes, artiklites ja saadetes nimetatakse Stalini nime nii tihti, et suurem osa kuulajatest ja lugejatest on tülgastunud selle kuulmisest.

3. Viimase aasta jooksul on Tallinna ülekandejaamas säilinud väga väike osa Eesti klassikalisest muusikast. Muusika ja laulud, mida nüüd üle kantakse, on Nõukogude Venemaa või siis Usbeki, Gruusia, Tatari või teiste "vennasvabariikide" omad.

ENSV plakatid

MORAAL JA MEELESTATUS

4. Inimeste meelestatus nii linnades kui ka maal on üks – depressioon. Elatakse pidevalt tundes, et surve ainult suureneb. Inimesed ootavad sõja puhkemist, mis tundub neile ainus väljapääs tänasest olukorrast. On teada, et tuleviku relvad (aatomi- ja hüdraulilised pommid ja bakteriaalne sõjaralvastus) on eriti võimsad ning häving saab olema väga laiaulatuslik. Siiski, kes vähegi selle üle elab, on vaba kommunismi õudusunenäost. Rahutus ja ärevus kasvab: miks ei ole sõda juba alanud, mida Lääs ja USA nii kaua edasi lükkavad, ja et kas ettevalmistused tõesti võtavad nii palju aega. Kardetakse, et kui praegune olukord kaua jätkub, taandub Eesti rahvuslik väljavaade olematuks.

VAIMNE VASTUPANU

5. Vaimse vastupanu võimalik tugevus on võrreldes 1944. aastaga, kui saksa ja eesti väed, mis võitlesid nõukogude armeega taandusid, on vähenenud järgnevatel põhjustel:

a) Väga paljud inimesed arreteeriti ja viidi riigist välja, eemaldades sel moel suure hulga eestlastest Eesti pinnalt.

b) Eesti vabastamise viivitamine põhjustab eestlasel meeleheidet, nad tunnevad, et on hüljatud.

c) Väike osa eestlastest on saanud kaasajooksikuteks. Nende osakaal ei ole aga suur ja see ei mängi olulist rolli.

märtsiküüditamine 1949. aastal viis Siberisse üle 20 000 eestlase

PRAKTILINE VASTUPANU

6. Aktiivne vastupanu kommunistlikule režiimile annab endast teada mitmel moel: tööstuse ja kaubanduse seisakutes, suutmatuses kaupu õigeaegselt kohale toimetada, ladudest varastamises. Põllumajanduses ei taheta teha kolhoosides tööd, mis laseb juhtuda saagi hukkaminekul ja kõigutab majandust. Näiteks 1950-1951. aasta talvel jäeti suures koguses kartuleid üles võtmata, vili jäi põllule ja nii edasi... Need ei ole üksikjuhtumid, vaid seda juhtub üle Eesti; see ei ole ka planeeritud sabotaaž, vaid näide isikliku huvi puudumisest ja poliitilise režiimi vihkamisest tulnud tusadusest. Nõukogude ametnikel on väga raske sellega võidelda ja kohapealsed madala-astme nõukogude ametnikud ei saa väga midagi ka teha olukorra muutmiseks.

Kommunistlike pühade demonstratsioonid

7. Maipühadest ja teistest kommunistlikest tähtpäevadest osavõtt on kasvanud aastatega. Sel on oma põhjus: kõik töötajad peavad samal päeval kogunemiskohtades endast teada andma (enamus inimesi hilineb). Kui paraadiks vajalik hulk on kogunenud, teeb iga ettevõtte ametnik kontrolli, kas kõik selle asutuse töötajad on kohale ilmunud. Varem sellist kontrolli ei olnud, nüüd võtab enamus inimesi kontrollihirmus osa, kartes hiljem probleeme.

Marssimine algab kaks tundi pärast seda kellaaega, mis kogunemiseks kokkulepitud, mil ka promimentsete nõukogude juhtide piltidega plakatid ja loosungid on kandjatele laiali jagatud. Erinevalt eelmise aasta maipühadest (1950) on pildid Eesti kõrgema astme nõukogude ametnikest, mida varem kanti, nüüd kadunud. Need on asendatud Poola, Hiina, Rumeenia ja teiste riikide inimestega...

(Vahepeal on paar rida teksti kaetud – toim.)

Maiparaad Tallinnas neljakümnendatel aastatel

8. ... Puiestee, vabaduse väljal, mööda saluteerimis kohta (endise Gloria kino ees), mööda Eesti panga hoonest ja Estonia teatrist, mille järel hajutakse. Tegelikult, kohe kui kui paraadiks vajalikud inimesed on kogunenud ja marssimine pihta hakkab, hakkavad inimesed ühekaupa või mitmekesi "kaduma", nii et read muudkui hõrenevad ja hõrenevad, mida lähemale Vabaduse väljakule jõutakse. Samal ajal on paraadi teekonna servad ääristatud pealtvaatajatega, kelle hulk pidevalt suureneb nende arvelt, kes on paraadilt "välja kukkunud". Seega lõppkokkuvõttes on raske öelda, keda oli rohkem, kas pealtvaatajaid või marssijaid. Loomulikult, kellel on mingi pilt või plakat, ei saa nii kergesti "kaduda". Inimesed ütlevad, et ainult rumal võtab endale marsi ajal midagi kanda. Kui kandja peaks ütlema "hoia korraks mu plakatit, ma panen kingapaelad kinni," siis on üsna kindel see inimene kaob kuskile kõrvale ja ei tule tagasi.

9. Demonstrantide hulgas näeb palju purjus inimesi, eriti maipühade ajal, mil marsi ajal juuakse, seetõttu on juhtumeid, kus inimesed jäävad meelemärkuseta. Eestlased marsivad reeglina kiirelt ja mööduvad tribüünist üsna vaikselt aga venelaste poolt tehakse suurt lärmi, paljudel on kaasas akordionid ja tänavatel kõlab venekeelne röökimine. Kohe, kui kohustuslik marssimine on möödas, on sagin, sest kõik kiirustavad koju, et midagi süüa ja nautida ülejäänud vaba aega.

10. Reeglina juhtide tribüünhoone püsitatakse kiirustades mõned päevad enne ning kohe, kui see on üleval, on sellel relvastatud valve. Valvurid on kohapeal ööpäevaringselt ja kedagi ei lubata hoonete lähedale. Kõikidele möödujatele öeldakse, et tuleb kiirustada. Reeglina on kolm valvurit.