25 aastat Eestit Eurovisionil | Meenuta Eesti eurolaulude konkursse läbi aegade!

 (15)

Ivo Linna ja Maarja-Liis IlusFoto: Rauno Volmar

Nii Eesti Laulust kui ka Eurovisionist on aja jooksul kujunenud omaette muusikaline traditsioon. Aja jooksul on muutunud nii mõndagi, kuid kuid siiski iga aasta sajad tuhanded häälestavad ERRi lainele, kes läbi Kivirähki ja Juure raadioprogrammi, kes läbi Reikopi kommentaaridega teleprogrammi ETVs ning igaühes tärkab taas seesmine muusikakriitik.

1992. aastal saime me esmakordselt ETV vahendusel osa Eurovisionist - meeletust üle- euroopalisest muusikakonkursist. Ekstravagantsed kostüümid, enneolematu lavashow, emotsionaalsed etteasted ning lugematul hulgal üllatusi, mis nüüdseks on juba kujunenud ootuspäraseks. Esialgu vaid osalesime vaid kaasaelajana, kuid juba aasta hiljem sai Eesti saata omaenda esindaja.

1993. aasta Eurovisionile otsustati saata üks kindel laulja. Välja pakuti nii Evelin Samueli kui ka Tanja Izotova nimed, kuid Jaak Joala soovitusel otsustati siiski Janika Sillamaa kasuks. Kokku pidi Sillamaa esitama eri autorite kirjutatud kaheksa laulu, millest sobivaim pidi konkursile saadetama.

Foto: Ülo Josing
Seotud lood:

10-liikmeline žürii, kelle hulgas olid ka Olav Ehala, Allan Roosileht ja Kare Kauks, valis Leelo Tungla ja Andres Valkoneni "Muretut meelt ja südametuld" esimeseks looks, mis Eesti Eurovisionile saatis. Eelvoorus saavutas pala 5. koha, millest aga finaali pääsemiseks ei piisanud, kuna edasi pääses ainult esikolmik.

Loe veel

1994. aastal said Eesti euroloo valimisest osa võtta juba rohkemad artistid ning Linnahallis peetud konkursil osales kokku kümme lugu. Ka žüriiliikmete number tõusis aastaga kuueteistkümnele, kelle hulgas olid ka Olav Osolin, Uno Loop, Heidi Tamme, Erik Morna ning Lembit Ulfsak. Žürii lemmikuks sai Silvi Vraidi esitatud "Nagu merelaine," kirjutatud Leelo Tungla ning Ivar Musta poolt. Muuseas, esialgu esitas lugu Hedvig Hanson, kuid hiljem vahetati ta lavaliselt rohkem kogenud Vraidiga. Konkursil jäi Eesti eelviimasele kohale, mistõttu tuli järgmine aasta Eestil vahele jätta.

Foto: Maaleht arhiiv

Järgmist eelvooru tervitati Eestis kasina entusiasmiga ning kokku saadeti konkursile 18 lugu, millest 13 said televooru. Esmakordselt kasutati parima loo valimiseks 9-liikmelist rahvusvahelist žüriid, mille liikmed olid Venemaalt Suurbritanniani. Oslosse saadeti Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna esitatud ning Kaari Sillamaa ning Priit Pajusaare kirjutatud "Kaelakee hääl", mis saavutas Eurovisionil koguni 5. koha.

1997. aastal kroonis rahvusvaheline žürii võitjaks taas Maarja-Liis Ilusa, seekord Harmo Kallaste ja Kaari Sillamaa lauluga "Keelatud maa". Ka seekord pääses Eesti Eurovisioni esikümnesse, jäädes seekord 8. kohale.

Maarja-Liis Ilus Foto: Maaleht arhiiv

Järgnenud aastal sai oma kätt Eurovisioni laval proovida rahvusvahelise žürii poolt välja valitud (ning ka rahvahääletusel parimaks tituleeritud) Koit Toome looga "Mere lapsed", mille autoriteks Maria ja Tomi Rahula ning Peeter Pruuli. Birminghamis jäi lugu aga napilt esikümnest välja, kuid tuli siiski tublile 11. kohale.

1999. aastal osutus taaskord valituks duett, seekord Evelin Samueli ning Camille'i poolt esitatud "Diamond of Night", mille autoriteks taas Kaari Sillamaa ning Priit Pajusaar koos Glen Pilvrega. Jeruusalemmas saavutas lugu 90 punktiga tugeva 6. koha.

Evelin Samuel Foto: Maaleht arhiiv

2000. aastal astus lavalaudadele noor Eda-Ines Etti, kelle "Once in a Lifetime" (autorid Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas ja Jana Hallas) osutus rahvusvahelise žürii lemmikuks. Muuseas, Ines osales samal aastal ka teise looga - "Kuulatan su ootamist". Stockholmis saavutas lugu seni kõrgeima, 4. koha!

2001. aasta konkuril osales ainult 8 lugu, millest nii žürii kui ka rahva arvates oli parim Maian Kärmase ja Ivar Musta kirjutatud ning Tanel Padari, Dave Bentoni ja 2XLi esitatud "Everybody". Toona suurima pealtvaatajate arvuga Kopenhaageni Parkeni staadionil peetud Eurovisionil tõid nad aga esmakordselt võidu koju, saades koguni 9 riigilt 12 punkti!

Tanel Padar ja Dave Benton Foto: Mikk Raude

2002. aasta Eesti eelvooru võitis rahvusvahelise žürii lemmik, Pearu Pauluse, Ilmar Laisaare, Alar Kotkase ning Jana Hallase poolt kirjutatud ja rootslanna Sahlene poolt esitatud "Runaway". Eestis toimunud konkursil tõusis lugu lausa kolmandale kohale.

2003. aastal valis rahvusvaheline žürii viimast korda Eesti eurolugu ning valituks osutus ansambli Ruffus eesotsas loo autori Vaiko Eplikuga esitatud "Eighties Coming Back". Rahva lemmikuks krooniti Vanilla Ninja lugu "Club Kung-Fu". Võistlusel saavutas lugu 21. koha ning järgnes aastatepikkune mõõnaperiood.

Ansambel Ruffus FOTO: Marko Mumm

2004. aastast hakati valima lugu telefonihääletuse tulemuste põhjal. Esimesena sai sel viisil valituks Neiokõsõ, kes Aapo Ilvese, Priit Pajusaare ja Glen Pilvre looga "Tii". Esmakordselt hakati sel aastal pidama ka poolfinaale, kus Eesti lugu jäi 11. kohale.

2005. aastal valiti lugu taas rahvahääletusel, ning rahva poolehoiu võitis tüdrukutebänd Suntribe Sven Lõhmuse looga "Let's Get Loud". Kiievi poolfinaalis saavutati aga üsna kehv 20. koht. Ka järgneval aastal valitud rootslanna Sandra Oxenryd'i "Through My Window", mille autorid olid Pearu Paulus, Ilmar Laisaar, Alar Kotkas ja Jana Hallas, ei toonud paremaid tulemuse ning platseerus poolfinaalis 18. kohale.

Suntribe Foto: Rauno Volmar

2007. aastal jätkus pettumuste rida, kui Gerli Padar looga "Partners in Crime", kirjutatud Hendrik-Sal Salleri ja Berit Veiberi poolt, jäi Helsingi poolfinaalis 22. kohale. Ka 2008. aastal püüd huumoriga hääli püüda ei õnnestunud ning Kreisiraadio esituses kõlanud "Leto Svet", mille autoriteks esitajad ise koos Priit Pajusaare ja Glen Pilvrega, jäi Belgradi poolfinaalis 18. kohale.

Pärast aastaid ebaõnnestumisi võeti vastu otsus Eesti eurolaulu valimisi veidi muuta ning valgust nägi Eesti Laul, mille eesmärgiks oli esile tuua uut muusikat ning ühendada rahva ja žürii valikud võitja valimisel. Kokku saadeti eelvooru 110 lugu, millest 11-liikmeline žürii valis välja televooru kümme parimat. Esimesel aastal võitis Sven Lõhmuse looga "Rändajad" ansambel Urban Symphony ning koju toodi üle aastate parim tulemus - finaali 6. koht.

Urban Symphony Foto: ERR

Järgneval aastal saadeti võistlusele kokku 155 lugu, millest 10 said võimaluse osaleda finaalis. Pingelises finaalis seisid vastakuti Malcolm Lincolni "Siren", autoriks bändi vokalist Robin Juhkental ning Lenna "Rapuntzel", kirjutatud Vaiko Epliku poolt. Valituks osutus esimene, kuid Oslo poolfinaalis 14. kohale jäämise tõttu siiski Eurovisioni finaali lugu ei pääsenud.

2011. aastal otsustati korraldada Eesti Laulule ühe asemel kaks poolfinaali, ning seega said televooru topeltarv lugusid. Pingelise võistluse võitjaks osutus Getter Jaani Sven Lõhmuse looga "Rockefeller Street", mis sai edasi ka Eurovisioni finaali, kus jäädi 24. kohale.

Getter Jaani Foto: Arno Mikkor

Senini on formaat jäänud samaks, ning järgnevatel aastatel on Eesti saatnud Eurovisionile:

  • 2012 - Ott Lepland "Kuula", autoriteks Ott Lepland ja Aapo Ilves (6. koht finaalis)
  • 2013 - Birgit Õigemeel "Et uus saaks alguse", autoriteks Mihkel Mattisen ja Silvia Soro (20. koht finaalis)
Vaata videost kuidas Eesti Eurovisioni delegatsioon, eesotsas Tanjaga esines Eesti Seltsile Kopenhaagenis!

  • 2014 - Tanja "Amazing", autoriteks Timo Vendt ja Tatjana Mihhailova, (12. koht poolfinaalis)
  • 2015 - Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to Yesterday", autoriks Stig Rästa (7. koht finaalis)
Vaata videost kuidas Elina ja Stig esitavad oma eurolugu Viini Nodic Party'l!

  • 2016 - Jüri Pootsmann "Play", autoriteks Stig Rästa, Fred Krieger, Vallo Kikas (18. koht poolfinaalis)
  • 2017 - Koit Toome ja Laura "Verona", autoriks Sven Lõhmus (14. koht poolfinaalis)

Laura ja Koit Toome Foto: Andres Putting


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised