Esport näib esimesel silmapilgul traditsioonilistest spordialadest küllaltki kauge. Üksteisega ei võeta mõõtu silmast silma päriselus, vaid hoopis vabalt valitud arvutimängus. Espordi populaarsemad mängud on reaalajas toimuvad strateegia-, võitlus-, tulistamis- või rallimängud.

Harjumuspäraste spordialade ja –liikide puhul on olulisimaks tugevad lihased, nõtkus ja vastupidavus. Esportlased aga peavad lugu arenenud lihasmälust ning kiirest mõtlemis- ja reaktsioonivõimest. Kasuks tulevad ka strateegiline mõtlemine ja oskus rööprähklemisest viimast võtta - piiratud aja jooksul tuleb töödelda suurel hulgal informatsiooni ja selle põhjal vastu võtta kaalutletud otsuseid. Kõige selle tulemuseks peab olema vastase tegevuse ennetamine ning ideaalis lõpptulemuseks vastase mängust kõrvaldamine. Murdosa sekundite vältel loodava parima võimaliku tulemuseni jõudmiseks tehakse suurt tööd.

Asjaarmastajatest mänguritele ei ole harjutamine vaid igapäevane meelelahutus. Koos meeskonnaga mõeldakse välja ja proovitakse läbi erinevaid taktikaid, harjutatakse mänguks vajalikke baasoskusi ja püüeldakse aina paremate tulemuste poole. Eesmärgiks on liigutuste lihasmällu sööbimine ja tegevuste automaatne, justkui mõtlemata sooritamine. Vastavalt mängija oskustele liigitutakse kolme erinevasse põhitasemesse: amatöör, poolprofessionaal ja professionaal. Tuleb tõdeda, et kodumaa mängijad on sel maastikul saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Selle tõestuseks saab välja tuua Eestist pärit esportlased, kes on saavutanud professionaalse taseme: Mauno Tälli, mängijanimega Beansu (League of Legends), Risto Luuri, mängijanimega SirNukesAlot (League of Legends), Clement Ivanov ehk Puppey (Dota 2) ning Hendrik-William Kinks, mängijanimega Vallutaja (Battlefield ja Overwatch). Muidugi on individuaalsete tulemuste kõrval ette näidata ka suurepäraseid meeskondlikke tulemusi.

TTÜ e-Sport Summer 2016

Eesti esportlaste saavutused
2000. aastal tõusid esile Eesti tiimid idle.ee ja sYnck clan – neist viimane on sealjuures Eesti üks kõige kaugemale jõudnud tiime espordimaailmas. Meeskond võistles World Cyber Games’il ja saavutas auväärse 16. koha Counter-Strike 1.6-s. Lähemas minevikus on häid tulemusi saavutanud ülalmainitud mängijad Beansu ja SirNukesAlot ning ka Johannes "Puszu" Uibos, kes mängis 2013. aastal maailmakuulsa Fnaticu ridades nende League of Legends meeskonnas.
Lisaks Puppey’le on Natus Vincere nimekirjas olnud ka teisi eestlasi, sh TTÜ e-Spordiga tihedalt seotud Kristjan Hiis manageri rolli täitmas. 2014. aastal saavutas eestlaste Infinite Crisis tiim Na`Vi ridades esimesel hooajal teise koha. Pärast Na`Vi'st lahkumist ja Epsilon eSports'iga liitumist 2015. aastal võideti ka maailmameistritiitel. Selle saavutusega on nende käes läbi aegade ainus espordi maailmameistritiitel, mille võitjateks on täielikult eestlastest koosnev meeskond.

Miks? Milleks? Kellele?
Mängimine on enamikel juhtudel alguse saanud hobist, kasvades välja elustiiliks ja elatusallikaks. Nii üle maailma kui ka Eestis on mängijad grupeerunud ning loonud oma liite. Üksteisega jagatakse kogemusi ja nippe, tehakse lahinguareenil treeningmänge ning mis peamine, veedetakse üheskoos kvaliteetselt aega. Koos mängimine annab võimaluse tutvuda sarnaste hobidega noortega üle maailma. Kuna espordimaailmas teevad ilma peamiselt just meeskonnamängud, arendatakse harjutades koostööoskust, milleta on praegusel töömaastikul raske läbi lüüa. Mängurlusel on lisaks ajaveetmisele pakkuda mitmesuguseid plusse, mis arendavad mängijat hoopis teisest küljest kui traditsioonilised spordialad. Oxfordi Ülikooli Interneti Instituudi doktor Andy Przybylski kinnitas hiljutises uuringus, et videomängudel võib noortele olla pigem positiivne kui negatiivne mõju. Mängurid saavutavad akadeemilistes katsumustes kõrgemaid tulemusi ning oskavad teistest eakaaslastest paremini ootamatuid probleeme lahendada.

IT-riigina tuntud Eestis on esport kanda kinnitanud juba rohkem kui kümme aastat. Iga aastaga saavutab see Põhjamaades juba ülipopulaarne spordivorm üha laiema haarde. Mitmed eelpool mainitud eestlastest professionaalsed mängurid teenivad videomängudega elatist ning aina enam on toimumas erineva suurusega võrgupidusid ehk LAN’e. Täna võib mitmetel Eesti suurtel võrgupidudel kohata lisaks kohalikele tõusvatele tähtedele meeskondi nii Baltikumist kui Soomest. Märkimisväärne on juba see, kuidas TTÜ e-Sport on korraldanud alates 2007. aastast järjepidevalt võrgupidusid, kusjuures viimase ürituse auhinnafond küündis suisa 5000€. Tasapisi jõuab ka Eestis professionaalse mängurluse mõiste mängijate seltskonnast tavainimesteni ning sellele pööratakse aina enam tähelepanu.

Vaata ülekandeid siit: