Sajandivahetuse ilm hakkab saarlasi ja pärnakaid uputama
Jaanuaritormi ajal 2005. aastal jõudis mu klassivend kooli viimasteks tundideks. Kui kaasõpilased olid naerupahvakust üle saanud, küsis õpetaja noomivalt, miks ta nii palju hilines. „Mul polnud paati,” kõlas aus vastus.
Minu klassikaaslane elas Nasval. See on väike ligi 400 elanikuga alevik Saaremaal Kuressaare külje all. Armas väike kalameeste kants Nasva jõe suudmes. Kliimamuutused, mida teadlased tulevikuprognoosides ette näevad, võivad edaspidi sellise stsenaariumi üsna tavapäraseks muuta.
Kliimamuutuste mõjude hindamise aruande prognooside järgi ujutab vesi vähemalt kord kümne aasta jooksul üle 71% Nasvast, kord 50 aasta jooksul 81%, kord saja aasta jooksul 84% ja kord tuhande aasta jooksul pea terve praeguse asustuse territooriumi.
Mandri-Eesti linnadest peavad end vee eest kaitsma eelkõige Haapsalu ja Pärnu.
Probleem tekib siis, kui äärmuslikud ilmaolud võimenduvad. Kõrgem veetase tähendab paduvihmade ja kevadise suurvee ajal suuremaid üleujutusi. Kui tormidega kallutatakse Läänemere „kauss” Eesti poole viltu, mõjutab see kõige rohkem just Liivi lahe piirkonda ehk varem mainitud Pärnut, Kuressaaret, Nasvat, Virtsut. Kliimamuutused mõjutavad inimesi kõige rohkem Pärnus, mis on neist paikadest kõige suurema asustusega. Kord kümne aasta jooksul jõuab veetõus 600 pärnaka kodulävele ning sajandi suurimad ujutused mõjutavad juba 4000 elanikku ja 21% linnast (vt kaart).
Teadmine otsustajateni
See tähendab, et vee tänavatele tõusmiseks tuleb valmistuma hakata. Kliimamuutustega kaasnevatest valdkondadest on üleujutuste oht Eestis kõige paremini ka riiklikult läbi töötatud ja uuritud. Keskkonnaministeerium koostas eelmise aasta lõpus üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad.
Kliimamuutuste aruande projektijuht, Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose tõdes siiski, et siiani on Eestis üleujutustega tegeletud reageerivalt. 2005. aasta jaanuaritormi üleujutus, mis mõjutaski kõige rohkem Pärnut, oli hea õppetund, sest pärast seda hakati välja töötama hoiatusmehhanisme ja varuma näiteks liivakotte.
Roose sõnul on vaja sademevete kollektoreid, mille süsteemid peavad suutma suurvett ära juhtida. Üleujutuse korral jäävad kohe löögi alla veepuhastusseadmed, mis ei tohiks üle ajada. Vältida tuleb ka puhta ja musta vee kokku sattumist.
Tähelepanuväärsemad üleujutustega kaasnevad muutused puudutavad inimese tervist, vara, keskkonda, kultuuripärandit ja majandustegevust. Kliimaaruande terviseohte analüüsinud teadlased märkisid, et tervisele mõjuvad kõige otsesemalt uppumised, kukkumised, südameinfarktid ja alajahtumine. Neid ohte saab vähendada, kui veetõus ei taba elanikkonda ootamatult.
Ent kõige olulisemaks peavad teadlased mõju meie vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et uputuse üle elanutel mitmekordistub depressiooni, samuti unehäirete, ärrituvuse ja viha esinemise võimalus. Pärast üleujutusi sooritatakse ka rohkem enesetappe.