Jaanuaritormi ajal 2005. aastal jõudis mu klassivend kooli viimasteks tundideks. Kui kaasõpilased olid naerupahvakust üle saanud, küsis õpetaja noomivalt, miks ta nii palju hilines. „Mul polnud paati,” kõlas aus vastus.

Minu klassikaaslane elas Nasval. See on väike ligi 400 elanikuga alevik Saaremaal Kuressaare külje all. Armas väike kalameeste kants Nasva jõe suudmes. Kliimamuutused, mida teadlased tulevikuprognoosides ette näevad, võivad edaspidi sellise stsenaariumi üsna tavapäraseks muuta.

Kliimamuutuste mõjude hindamise aruande prognooside järgi ujutab vesi vähemalt kord kümne aasta jooksul üle 71% Nasvast, kord 50 aasta jooksul 81%, kord saja aasta jooksul 84% ja kord tuhande aasta jooksul pea terve praeguse asustuse territooriumi.

Veel enne sajandivahetust on Kuressaares oodata pea kolmandikku linnast hõlmavat uputust.
Peale Nasva kannatavad Eestis kõige rohkem Virtsu, Uuemõisa, Võiste ja Paralepa alevikud. Oma osa saab ka Kuressaare, kus vesi ujutab vähemalt kord kümne aasta jooksul üle 18% ja veel enne sajandivahetust on oodata pea kolmandikku linnast hõlmavat uputust.

Mandri-Eesti linnadest peavad end vee eest kaitsma eelkõige Haapsalu ja Pärnu.

Kliimamuutuste mõjude hindamise aruande autorid prognoosivad, et sajandi lõpuks on üldine veetase tõusnud umbes poole meetri võrra. Igapäevane kõrgem merevesi ei hakka meile otsest mõju avaldama. Pisike amps maapinnast ei neela armastatud Pärnu randa ega tungi Nasva elanike keldrisse.

Probleem tekib siis, kui äärmuslikud ilmaolud võimenduvad. Kõrgem veetase tähendab paduvihmade ja kevadise suurvee ajal suuremaid üleujutusi. Kui tormidega kallutatakse Läänemere „kauss” Eesti poole viltu, mõjutab see kõige rohkem just Liivi lahe piirkonda ehk varem mainitud Pärnut, Kuressaaret, Nasvat, Virtsut. Kliimamuutused mõjutavad inimesi kõige rohkem Pärnus, mis on neist paikadest kõige suurema asustusega. Kord kümne aasta jooksul jõuab veetõus 600 pärnaka kodulävele ning sajandi suurimad ujutused mõjutavad juba 4000 elanikku ja 21% linnast (vt kaart).

Teadmine otsustajateni

See tähendab, et vee tänavatele tõusmiseks tuleb valmistuma hakata. Kliimamuutustega kaasnevatest valdkondadest on üleujutuste oht Eestis kõige paremini ka riiklikult läbi töötatud ja uuritud. Keskkonnaministeerium koostas eelmise aasta lõpus üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad.

Kliimamuutuste aruande projektijuht, Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur Antti Roose tõdes siiski, et siiani on Eestis üleujutustega tegeletud reageerivalt. 2005. aasta jaanuaritormi üleujutus, mis mõjutaski kõige rohkem Pärnut, oli hea õppetund, sest pärast seda hakati välja töötama hoiatusmehhanisme ja varuma näiteks liivakotte.

Roose arvates peaksime rohkem planeerima, sest vaja pole üksnes liivakotte varuda ja keldrikorruseid kaitsta.
Roose arvates peaksime rohkem planeerima, sest vaja pole üksnes liivakotte varuda ja keldrikorruseid kaitsta. Ees ootava teadmine tuleb viia nendeni, kes teevad riigis suuri otsuseid, rõhutas Roose. Eriti rannikuäärsete linnade puhul tuleb mõelda sellele, et kiiresti tõusev või kogunev vesi saaks kuhugi laiali voolata. Tuleb arvestada poorsete pindade ja haljasaladega. Paljud ojad on linnades viidud maa alla, aga suuremad veekogused ei mahu sinna ära. Veele peab jätma ruumi tõusta ja vajuda.

Roose sõnul on vaja sademevete kollektoreid, mille süsteemid peavad suutma suurvett ära juhtida. Üleujutuse korral jäävad kohe löögi alla veepuhastusseadmed, mis ei tohiks üle ajada. Vältida tuleb ka puhta ja musta vee kokku sattumist.

Üleujutustega kaasnevad muutused puudutavad tervist, vara, keskkonda, kultuuripärandit ja majandustegevust.
Uputuste mõju on kõige märgatavam tiheasustuses, kuid Roose sõnul tuleb mõelda ka põllumajandusele ja metsandusele, sest veetaseme tõus ja uputused ujutavad üle haritava maa. Praegused kuivenduskraavid ei pea prognoositavatele veekogustele vastu. Just nendes valdkondades tuleb teha kõige suuremaid investeeringuid.

Tähelepanuväärsemad üleujutustega kaasnevad muutused puudutavad inimese tervist, vara, keskkonda, kultuuripärandit ja majandustegevust. Kliimaaruande terviseohte analüüsinud teadlased märkisid, et tervisele mõjuvad kõige otsesemalt uppumised, kukkumised, südameinfarktid ja alajahtumine. Neid ohte saab vähendada, kui veetõus ei taba elanikkonda ootamatult.

Uputuse üle elanutel mitmekordistub depressiooni, samuti unehäirete, ärrituvuse ja viha esinemise võimalus.
Üleujutatud alad on hea elukeskkond nii haigustekitajatele kui ka nende kandjatele. Nakkushaiguste levimus oleneb üleujutuse saabumise kiirusest ja ulatusest ning päästetegevuse tõhususest. Kuna vesi hakkab aina sagedamini tungima ka tuppa, tuleb arvestada niiskuse märgatava suurenemisega. Niiskuskahjustused, hallitus ja mürgised eritised võivad halvendada õhu kvaliteeti ning põhjustada mürgistusi ja allergiaid.

Ent kõige olulisemaks peavad teadlased mõju meie vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et uputuse üle elanutel mitmekordistub depressiooni, samuti unehäirete, ärrituvuse ja viha esinemise võimalus. Pärast üleujutusi sooritatakse ka rohkem enesetappe.

Millal Pärnu upub?

Teadlaste hinnangul saab 2005. aasta jaanuaritormi sugune üleujutus Pärnus juhtuda siis, kui langevad kokku mitu ilmastikunähtust. Suurim võimalik üleujutus saab tegelikkuseks siis, kui üle mere puhuvad pikka aega samasuunalised tuuled, mis kuhjavad vett lahte. Samal ajal peaks olema kõrge ka Läänemere üldine veetase. Püsiv 20–30 m/s puhuv tuul võiks Pärnu veetaset tõsta juba kaks ja pool meetrit.

Prognoositav Pärnu „ideaaltormi” ulatus võib 2100. aastal olla ligi neli meetrit. See ujutaks üle Vana-Pärnu ja kogu linna mereäärse osa (Rannarajoon, osa Eeslinnast, pool Mai asumit). Kesklinnast ei jääks vee alla ilmselt ainult Endla teater ja mõned vanalinna peatänavad.

Kuidas valmistuda üleujutusteks?

Ära ehita kodu mere või suure siseveekogu äärde. Maja peaks olema kõrge sokliga ja välusuks ei tohiks olla maapinnal.

Maapinnal elades tuleb arvestada nn esimese korruse sündroomiga. Vesi tungib sageli sisse, mistõttu tuleb veekahjustuste vähendamiseks läbi mõelda mööbli ja väärisesemete paigutus.

Esimestele korrustele võiks teha kassiluuke meenutavad augud, mis lubaksid sisse tunginud veel vabalt välja voolata.

Jälgi oma kodu õhuniiskuse taset.

Jälgi ilmaprognoose ja üleujutuste hoiatusi. Suurimad kahjud tekivad ootamatusest.