Kaart on valminud koostöös Keskkonnaagentuuri uurimisgrupi "Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100" liikmete ja Tartu Ülikooli uurimisgrupi KATI (Kliimamuutuste mõjuda hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maaakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas) liikmetega. Aitäh, Timo Uustal, Kai Rosin, Antti Roose, Mait Sepp!

Kaardi visuaalse poole tegid Ekspress Meedia teostusüksusest Karl-Erik Leik, Helari Kuris, Alari Heinsoo, Raimo Reiman. Materjali koostas Ester Vaitmaa.

NELI MÄRKSÕNA aastaks 2100

(Allikas: Keskkonnaagentuur)

Eestis pole kliimamuutused nii ekstreemsed kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides.

Märksõnad aastaks 2100: temperatuuritõus, sademete hulga kasv, merepinna tõus, tormide sagenemine.

Temperatuuritõus

- Eestis on 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt. Kõigi stsenaariumite ja perioodide kombinatsioonide korral on tulevikus temperatuuri tõus suurim kevad- ja talvekuudel.

- Mõju: jää- ja lumikatte vähenemine, suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid, muutused taimekasvus, võõrliikide, sh. uute taimekahjurite ja haigustekitajate tulek; talvise ja suvise energiatarbimise muutused; rahva (eriti vanurite) tervisehädade sagenemine, turismisektori teenuste mahu kasv suvel jne;

- Lumikate: Jaanuaris-veebruaris on puhul lumikate vähenenud vähemalt 10 päeva, ulatudes keskeltläbi 15 päevani, mis sisuliselt tähendab püsiva lumikatte puudumist. Rohkem kui pooltel päevadel võib lund kohata ainult üksikutes piirkondades Kirde-Eestis.

Sademete hulga kasv (eriti talveperioodil)

- Mõju: üleujutuste kasv, kuivenduskraavide ja -süsteemide ja paisude hooldamise-rajamise mahu kasv, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu kasv, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu kasv jms

Merepinna tõus

- Keskmine maailmamere taseme tõus aastateks 2081-2100 on erinevate stenaariumite korral kas 32-63 cm või 45-82 cm. Eesti läänerannikul on kohalik suhteline muutus ja maapinna taseme tõus teineteist tasakaalustava mõjuga .

- Mõju: kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms;

Tormide sagenemine

- Tuule puhul on talvel ja osaliselt ka kevadel tõenäoline kasvu vahemik on 3-18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Suvised keskmised tuule kiirused suurenevad vähem või ei suurene üldse.

- Mõju: uued nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele.