1. Päikeseenergia

Energiamaailma megatrend on päikeseenergia. Päikeseenergiast elektri tootmise hind on viimastel aastatel muutunud üha konkurentsivõimelisemaks ja seega kättesaadavamaks paljudele huvilistele. Usun, et lõppenud aastaga võrreldes kahekordistub 2017. aastal Eestis päikeseenergiast elektri tootmine. Senisest rohkem paigaldatakse eramule või ridaelamule päikesepaneele ja mõned kortermajad võtavad renoveerimise käigus kasutusele päikesepaneelid. Kogu vajalikku elektrienergiat ei pruugi päikesest saada aasta läbi, kuid päikeseelektri kasutuselevõtt mitmekesistab kasutusel olevaid energiaallikaid. Tasub teada, et perioodidel, kui päikeseelektri tootja ise ei tarbi kogu toodetud elektrit ära, saab ta selle võrku müüa.

Päikeseenergia toodang on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Kui 2011. aastal oli see Elektrilevi ja Imatra andmetele tuginedes umbes 170 MWh ja aasta hiljem 323 MWh, siis 2015. aastaks oli see kasvanud 5500 MWh-ni. Kiire kasv jätkus ka möödunud aastal, mille kohta täpsed numbrid on veel selgitamisel.

2. Tuuleenergia

Lisaks päikeseenergiale liigub tõusvas joones tuuleenergia. Eesti Energia arendab Baltikumi suurimat, 52 tuulegeneraatoriga tuuleparki Pärnumaal, Tootsi ammendunud turbaväljal. Esimeses etapis püstitatakse 46 tuulegeneraatorit — sellega kahekordistab Eesti Energia oma tuulegeneraatorite hulka. Praegu toodavad meie neli tuuleparki kokku 210 GWh elektrienergiat — sellega saab rahuldada 85 000 keskmise tarbimisega majapidamise aastase elektrivajaduse.

Tuuleenergiast toodetud elektrienergia maht on Eestis kasvanud aasta-aastalt. 2013. aastal toodeti 524 GWh, 2014. aastal 590 GWh ja 2015. aastal rekordkogus 701 GWh elektrienergiat. Möödunud ehk 2016. aasta numbreid lüüakse veel kokku.

3. Prügi on ka energia!

Kas tead, kui palju prügi Eestis aastas tekib? Eesti kodudest jääb igal aastal üle 300 000 tonni segaolmejäätmeid. Eesti Energia Iru jäätmeenergiaplokk on aastas võimeline tootma kuni 250 000 tonnist prügist 310 000 MWh soojust ja kuni 134 000 MWh elektrit, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Seejuures on segaolmejäätmed sama energeetilise väärtusega nagu põlevkivi ja hakkepuit.

4. Teadlik tarbimine on moes

Teadlikust ja säästlikust energiatarbimisest rääkides peame esmalt vaatama minevikku, et mõista, kuidas on meie energiatarbimise põhimõtted kujunenud. Ajalooliselt on energia hind Eestis olnud odav ja arvestatav osa Eesti elanikest pole harjunud energiat säästma. Uus põlvkond aga teab, et energia ei ole midagi enesestmõistetavat, mis alati lihtsalt olemas on. Nad on altimad jälgima oma energiatarbimist ja muutma eluviisi energiasäästlikumaks samal ajal elukvaliteedis järeleandmisi tegemata.

Energiakulusid on võimalik madalal hoida, kasutades energiasäästlike kodumasinaid. Vananenud pesumasinate, telerite ja muu olmeelektroonika väljavahetamine uute vastu toob lisaks seadme töökvaliteedi paranemisele tavaliselt kaasa energiasäästu. Sellest aastast on kõik Eesti majapidamised üle viidud kauglugemisele, mis võimaldab saada tunnise täpsusega ülevaadet kodu energia tarbimisest. Seni teavad veel vähesed, et erinevad veebiteenused ning rakendused annavad infot elektrienergia hindade ja tarbimismahtude kohta tunni lõikes. Üks selliseid rakendusi on energiatarbimise jälgimist võimaldav Eesti Energia mobiiliäpp. Usun, et lähiaastatel see teadlikkus aina kasvab ja inimeste tarbimisharjumused muutuvad energiasäästlikumaks.

Jaga
Kommentaarid