"Ega kõike enam ei mäleta, on hea kui asjad on kirjas," räägib Kostabi, miks tasub päevikut pidada.

Ehk üks huvitavaim paber Kostabi kohvris on toonane ülemnõukogu istumisplaan. Muide, see esmapilgul ehk juhuslik plaan, on midagi, mida on tänapäeval arhiividestki ülimalt raske saada.

Kostabi värvis rohelise pliiatsiga nende inimested nimed, kes olid 20. augusti hilisõhtul otsuse poolt.

Muide, eks need istekohad ikka muutusid ka jooksvalt. Nimelt, kui täna on riigikogu saalis meile hästi teada-tuntud kahesed pingid, siis toona oli pinginaabreid suisa viis! Ka rahvast oli riigikogus rohkem kui täna.

Toonased ülemnõukoguliikmed on meenutanud, et ega selline paigutus mugav ei olnud. Ants Järvesaar rääkis näiteks, et neil oli mure Arvo Juntiga, kes muudkui käis edasi tagasi ja kõik pidid püsti tõusma. Eks Junti istuski siis viimaks akna alla, kus oli vabu kohti ning vähem pinginaabreid.

Heino Kostabi ja märkmed 20.08.91

Jeltsini pöördumine, mis tuli kella nelja ajal 19. augustil. See andis Kostabi sõnul julgust kõigile eestlastele.
Heino Kostabi ja märkmed 20.08.91

Toonased ülemnõukogu töödokumendid ja Kostabi enda parandused
Heino Kostabi ja märkmed 20.08.91

See kõige-kõige olulisem sissekanne - kui Nugise ajalooline haamrilöök oli kõlanud, pani Kostabi kirja, mida eestimeelsed saadikud olid Ülemnõukogusse tegema tulnud. Põnev mõelda, et need pastakaga kirjutatud read on tehtud täpselt siis ja seal ruumis, kui otsus sündis!

Heino Kostabi ja märkmed 20.08.91
Kasuta juhust ning piilu, mis paberid Kostabil alles hoitud on: