Arvuti võib nakatuda ka lihtsalt saiti külastades, kusjuures see võis olla enne häkkerite "külaskäiku" täiesti tavaline ohutu veebikoht.

Veebisaidilt võivad arvutisse pääseda brauseris või selle pluginas (nagu Flash) leiduva turvaaugu kaudu igasugused pahalased - troojalastest nuhkideni, mis salvestavad iga teie klahvivajutust.

Tegemist on 21. sajandi organiseeritud kuritegevusega, mille esindajate eesmärk on pääseda ligi teie rahale või isikuandmetele ja/või muuta PC salaja neid teenindavaks zombiks.

Viirusetõrjetega nagu Norton ja McAfee esines varasematel aegadel tõesti probleeme. Need kippusid pidevalt segama ja muutsid süsteeme pahatihti aeglaseks.

Tänapäevased kiired arvutid on selle probleemi aga "ajaloo prügikasti" saatnud. Ja kui teile ei meeldi näiteks ostetud arvutikomplektis elav lahendus, leidub arvukalt vähenõudlikke alternatiive. Windows 7 puhul näiteks MS Security Essentials ja Windows 8 puhul opsüsteemi põhikoosseisu kuuluv Windows Defender.Ükski viirusetõrjeprogramm pole siiski täiuslik ega suuda alati värskeimaid pahavarasid avastada, eriti nn nullpäeva-vallutusi, mis kasutavad seniteadmata nõrkusi tarkvaras.

Nii viirusetõrje olemasolu korral kui muidu tasub aga järgida lihtsat arvutiturva-ABCd:

* ära ava tundmatuid faile,
* paigalda alati programmidele pakutavad värskendused,
* lahku kahtlastelt veebisaitidelt või ära külasta neid üldse (näiteks lingi kaudu, mis saadud e-kirjaga),
* ära luba brauseril kasutada Java pluginat.

Pahavaraprobleem on suur eelkõige Windowsil, aga selliste ohtudega peavad nüüd arvestama juba ka Mac-arvutite ja Androidiseadmete kasutajad. Linux on seevastu praktiliselt pahavaravaba tsoon.