WikiLeaks: paljastasime CIA häkkerite arsenali, millega muugib sisse igasse nutiseadmesse
Erinevate ametiasutuste teabe avalikkuse ette toomisele pühendunud WikiLeaks avalikustas täna tuhandeid dokumente, mis puudutavad CIA ehk USA Keskluureagentuuri häkkimisarsenali. Veebileht ise kirjeldab seda kui „suurimat kogumit konfidentsiaalseid dokumente, mis agentuuri kohta seni avalikustatud on.“
USA Today vahendab, et dokumendid on pärit CIA küberluurekeskusest ja on osa uuest leketeseeriast koodnimega Vault 7. WikiLeaks lisab, et CIA „on kaotanud suurema osa oma häkkimisarsenalist“ ehk rohkem kui sadu miljoneid ridu koodi.
USA Today ei olnud nende artikli ilmumise ajaks veel dokumentide autentsust kontrollida jõudnud, NY Times ütles oma loos aga, et need näivad olevat ehtsad. WikiLeaksi andmeil on materjale kokku 7818 veebikülge jagu pluss 943 manust. CIA esindaja Dean Boyd NY Timesile avalikustamist ei kommenteerinud.
Igatahes väidab Wikileaks, et nende vahenditega on – või oli – võimalik muukida sisse Apple`i iPhone`isse, Google`i Androidi opsüsteemi nutiseadmeisse, Microsofti Windowsi opsüsteemi ja rünnata isegi Samsungi nutitelereid, muutes need justkui salajasteks pealtkuulamismikrofonideks. WikiLeaksi sõnul olevat CIAl olnud ka võimekus muukida sisse sellistesse populaarsetesse ja üldiselt teistest turvalisemateks peetavatesse suhtlusrakendustesse nagu Signal, WhatsApp ja Telegram.
Zerohedge.com lisab, et avalikustatud dokumentidest nähtub, et CIA on vajadusel võimeline küberrünnakutele ka näilist teist lähtepunkti - näiteks mõnd muud riiki - juurde manama.
„Eelmise aasta lõpuks oli CIA häkkimisosakonnal, mis tegutseb ametlikult küberluure keskuse alluvuses, enam kui 5000 registreeritud kasutajat ja see oli loonud üle tuhande häkkimissüsteemi, viiruse, trooja hobuse ja muud laadi „relvalaadse“ pahavaraosa“ ütles WikiLeaks oma kodulehel. „CIA ettevõtmise maht oli nii suur, et selle heaks töötanud häkkerid kasutasid rohkem koodi kui on vaja Facebooki jooksutamiseks. CIA oli põhimõtteliselt loonud justkui iseenda eraldiseisva NSA (Riiklik julgeolekuagentuuri ehk National Security Agency)“.
Dokumendid olla ringelnud varem USA valitsuse heaks töötanud häkkerite ja alltöövõtjate seas autoriseerimata kujul ja üks neist inimestest oligi materjalid WikiLeaksile üle andnud. Nüüd loodab WikiLeaks, et järgneb avalik debatt.
