VIDEO | Ekspertrühma hinnangul võiks isejuhtivad sõidukid liiklussurmade ajastule Eestis lõpu teha

 (88)

Täna esitleti riigikantselei tellitud isejuhtivate sõidukite Eesti transpordisüsteemi lülitamist käsitlevat lõppraportit. Vastav ekspertrühm oli teemaga tegelenud üle-eelmise aasta augustist.

Lõppraporti esitlusel Telliskivi loomelinnakus näidati muuhulgas ka põhjamaistes ilmaoludes hakkama saavat isejuhtivat autot Sensible4.

Sensible4 juhatuse esimees Harri Santamala sõnas, et paigus, kus ilmaolustik palju muutub, on isejuhtivate autode väljakutsed hoopis teistsugused kui paigus, kus on kogu aeg stabiilne, ilus ja kuiv ilm. Näiteks Eestiski on ju mõnel aastaajal maas lumi, mõnel lehed, on palju pimedat aega ja taevast võib sageli mingit ollust sadada, mis isejuhtiva auto sensoreid häirib ja lidari segadusse ajab. Arizonas võivad ju Waymo isejuhtivad autod sirgetel, laiadel ja kuivadel tänavatel sõita, aga mida sellised autod teeksid näiteks talvisesse Moskvasse (mis on niigi üks keerulisema liiklusega linnasid maailmas) sattudes?

Uuendus võiks liiklussurmad kaotada

Santamala sõnutsi peaks isejuhtiv auto siiski kõigis samades kohtades hakkama saama, kus inimjuht, ent pisut tundub temagi sõnul paistvat, et need jõuavad varem üldkasutatavatena teedele paigus, kus sõiduolud on paremad.

Seotud lood:

Mis Eesti tulevikku puudutab, siis ekspertrühm leiab oma kokkuvõttes, et uuendusliku transporditehnoloogia kasutuselevõtmine looks Eestis vähemalt teoreetilise eelduse liiklusõnnetuste nulli viimiseks ja see tõstaks ka tõstaks Eesti transpordisektori konkurentsivõimet.

Valdkond areneb väga kiirelt

Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats ütles pressiteate vahendusel, et raport ei kirjelda üksikasjalikult tehnilisi lahendusi, kuna valdkonnas tehnoloogias toimub väga kiire areng. “Olulisem on, et kui enne ekspertrühma kokkukutsumist ei olnud Eestis teemaga tõsiselt tegeletud, siis nüüd on olemas esialgne teekaart ja pilootprojektid, mille elluviimise järel on Eesti valmis iseotsustavate ja -õppivate robotite ajastuks,” ütles ta. Samuti annab Kaevatsi sõnul digiriigi ja e-valitsemise kogemus Eestile suure konkurentsieelise, et olla edukas isejuhtiva tehnoloogia arendamise eesliinil.

Loe veel

“Ekspertrühm ei esitanud küsimust kas, vaid millal, sest on selge, et robotitel on kaasaegse ühiskonna tööjaotuses järjest olulisem roll. Isejuhtivad autod on lihtsalt nelja rattaga robotid, mis tuleb Eesti transpordisektori ja riigi konkurentsivõime tõstmiseks kavalalt tööle panna,” selgitas isejuhtivate sõidukite ekspertrühma juht Pirko Konsa töögrupi tähtsaimat ülesannet. “Kui täna planeerime pilootprojekti, et testida kuidas hakkab tavaliste sõidukitega tööle nõudluspõhine ühistransport Saaremaal, siis see on samm selles suunas, et ühel hetkel võiksid selliste liinide teenindamise üle võtta hoopis isejuhtivad sõidukid.”

Raportis arutletakse ka küsimuse üle, mida teha, et juba aastaks 2030 oleks 90 protsenti Eestis läbitud kilomeetritest isejuhtivad ja mida selline väga radikaalne muutus meie kõigi jaoks tähendaks.

Lõppraportit saab igaüks ise lugeda siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare