Värviliselt printimises jõuti difraktsiooni piirini
Singapuri teadlased on välja töötanud uue meetodi värviliselt printimiseks, mis kompab kõrgeima võimaliku resolutsiooni piire. Ühe sentimeetri pikkusele reale suudeti mahutada pea 40 000 punkti pakkudes uusi võimalusi nii andmete talletamiseks, kui ka näiteks vesimärkide lisamiseks.
Absoluutselt iga foto või ükskõik millise eseme detailide eristamisel on piir, mida ületada ei saa - difraktsiooni piirist ei saa üle isegi võimsaid mikroskoope kasutades, vahendab ERR Teadus.
Kui kaks pinda on teineteisele liialt lähestikku, kalduvad sellelt peegelduvad valguskiired sirgjoonelisest levikuteest kõrvale ning pilt hägustub. Üksikuid elemente saab veel eristada, kui neid lahutav vahemaa on kaks korda väiksem, kui nendelt peegelduva valguse lainepikkus. Nähtava valguse puhul on see ligikaudu 250 nanomeetrit (nm) arvestades, et selle keskmine lainepikkus on 500 nm.
Joel Yang'i juhitud töörühm on uues uurimuses aga just täpselt selle piiranguni jõudnud kasutades inspiratsioonina toonitud klaasi. Iga tema loodud piksel koosneb neljast mõne nanomeetrise läbimõõduga sambast, mida katavad kullast ja hõbedast kettad.
Ketaste läbimõõdu ning neid lahutava vahemaa muutmisega on võimalik panna neid peegeldama eri värvi valgust, alates sinisest lõpetades punasega. Nähtust põhjustab resonants, mis tekib, kui nanostruktuuri valgus tabab - elektronidele sobiva valgusesageduse korral peegeldavad need tagasi kindlat värvi valgust.
