Kokku on dokumendis kolm valdkonda, millesse ettepanekud jagunevad: valeinformatsiooniga võitlemine, kasutajate privaatsuse kaitse ning tehnoloogiavaldkonnas konkurentsi populariseerimine.

Just teises valdkonnas on Warner välja toonud, et Euroopas kasutusele võetud GDPR-i sarnased nõuded oleks kasulikud. GDPR-i heade külgedena on välja toodud andmete liigutamise võimalus (iga inimene omab enda andmeid), õigust olla andmepangast kustutatud ning 72-tunnine andmeleketest teatamise kohustus.

Kõige olulisema ja tähelepanuväärseima aspektina, mida ka USAs rakendada soovitakse, on esmase osapoole nõusolek - see tähendab, et kolmanda osapoole teenusepakkujad ei tohiks teistelt osapooltelt inimeste andmeid omandada ilma, et oleks saadud andmete omaniku (ehk inimese enda) nõusolek.

Samas tõdetakse dokumendis ka, et keskendumine invidiidi andmete kaitsele on naiivne ning sellest olulisem on erinevate juriidiliselt korrektsete mehhanismide tuvastamine, mis võimaldab isikute andmeid ebaausalt omastada ja nendega manipuleerida. Lisaks on dokumendis välja toodud, et GDPR-il võib olla liialt äärmuslik ja kasutajat soosiv vaade sellele, mida peetakse "isikuandmeteks".

Veel on tõdetud, et selleks, et GDPR-i laadset dokumenti jõustada, peab olema loodud üle-Ameerikaline ametkond. Kuna kõigil EL-i liikmesriikidel on oma andmekaitsestruktuurid, on GDPR-i jõustamine Euroopas olnud lihtsam.

Dokument ei keskendu aga ainult GDPR-ile. Näiteks on seal veel soovitus, et veebiplatvormid peaksid hakkama eraldi sildistama ja tuvastama boti-liiklust. Botid on internetiprogrammid, mis tegelevad automatiseeritud protsessidega. Näiteks uurivad Google'i crawler-botid veebilehekülgi, kategoriseerivad ning hindavad neid ning lisavad neid Google'i otsingu ja teiste teenuste nimekirjadesse.

Teise huvitava soovituse kohaselt toodaks koolisüsteemi funktsionaalse meedia lugemis-ja kirjaoskuse õpe (inglise k. media literacy).

Kuna kumbki koda ei ole hetkel demokraatide käes ei pruugi seadusmuudatusi aga kunagi vastu võtta.