Ülevaade pärineb ajaveebist The Technorat.

Trooja Hobune

Kõige tuntum kahjurvara on Trooja Hobune. Nimi tuleneb iidsetel aegadel toimunud Trooja sõjas kasutatud tehnikast, millest enamik inimestest teab, nii et ma ei hakka sellest kirjutama.

Kübermaailmas on Trooja Hobune programm, mis kasutades varjuks pealtnäha ohutut programmi teeb opsüsteemi sisemuses sigadusi.

Loogikapomm

Loogikapomm on üks esimesi kahjurvarasid kübermaailmas. Pahalane on mõne teise programmi sisse imbunud, ning kui täitub teatud tingimus, hävitab loogikapomm kõik arvutis olevad andmed ja programmid ehk lihtsalt lõhub arvuti ära.

Kui viirusetõrje kipub loogikapommi kallale, siis võib pomm lõhkeda ka ilma selle vajaliku tingimuse täitumiseta.

Backdoor

Backdoor või tagauks ei tee iseseivalt midagi kurja. Nagu nimigi ütleb, loob programm süsteemi märkamatu sissepääsu, mis kasutab ära turvasüsteemi nõrkust ja lubab sellele märkamatult läbi pääseda.

Loogikapommil ja Tagauksel on üks ühine joon: nad on ohutu programmi lähtekoodi imbunud ning sellepärast on viirusetõrjel raske sedasorti kahjureid tuvastada.

Backdoor võimaldab kaudselt jälgida ja kontrollida kogu süsteemi tööd.

Viirus

Koodijupp, mis üritab vastavalt olukorrale enda kuju muuta ja imbuda mõne programmi lähtekoodi. Kui kood on nakatunud, hakkab see omakorda teist koodi nakatama. Ning see protsess võib teoreetiliselt korduda lõpmatuseni, kuid praktikas ahel katkeb viirusetõrje programmide töö tõttu.

Viirus paljuneb vastavalt oma tüübile:

* Parasiitviirus: traditsiooniline viirus, mis peidab ennast exe-failides ning otsib süsteemi sattudes teisi exe-faile, et neid nakatada.
* Mäluviirus: püsib süsteemimälus ja nakatab kõiki programme, mis püsivad mälus.
* Boot-viirus: hakkab levima iga kord, kui arvuti sisse lülitatakse.
* Varjuv viirus: suudab viirusetõrje eest varjuda ning samas ennast levitada.

Uss

Nagu viirus, levitab ennast ise, kuid erinevalt viirusest ei vaja uss sobiliku keskkonda ehk mõne programmi lähtekoodi.

Ussid levivad ühest arvutist teise arvutivõrgustiku kaudu. Usside eesmärkideks on lihtsalt mõne sigaduse elluviimine või siis arvutite riistvara kurnamine.

Jänes

või küülik on kahjurvara, mis paljundab ja levitab ennast suurel kiirusel. Levinud on kaks tüüpi. Üks üritab maksimaalselt palju süsteemiresursse raisata, näiteks ruumi kõvakettal. Teine tüüp on nagu Uss, mis levitab ennast arvutivõrgus, kuid mis üleminekul ühest süsteemist teise kustutab enda lähtekoopia.

Toimuvad justkui hüpped, kui kahjurvara levib arvutist A arvutisse B, siis kohale jõudes pole A-s enam jänesest jälgegi alles.

Nuhkvara

Programm, mis kogub ohvri arvutilt vajalikku informatsiooni ja saadab selle häkkerile.

Info, mida nuhkvara kogub, võib erineda, kuid kogutakse seda infot, mis võib osutuda kasulikuks: kasutajanimed ja paroolid, pangakonto-andmed, tarkvara litsentsikoodid, e-maili aadressid.

Spämm ja reklaamvara

Reklaamvara, nagu ka nuhkvara, jälgib kasutaja tegevust, kuid selle eesmärkideks on sundida kasutajat ostma, muutma, installima midagi või lihtsalt suunata mõnele programmile kasulikule leheküljele.

Kui inimene on näiteks külastanud pornograafilise sisuga veebilehte, võib reklaamvara seda ära kasutada ja pidevalt hiljem juhtida kasutaja ühele või teistele keelatud sisuga veebilehele. Või lisada tavalistele veebilehtedele bännereid, mis juhivad pornolehtedele.

Zombid

Arvuti on nakatatud ja allub täielikult võrgu kaudu häkkerile. Arvuti omanik ei pruugigi teada, et arvutit juhitakse.

Zombiarvuteid kasutatakse spämmi laialisaatmises ja DDoS-rünnakutes.

Arvuti "haigestumise" tunnused

* Töö aeglustumine, valesti töötamine ja pidevalt veateadete ilmumine

* Arvuti ei lülitu välja või ei taaskäivitu

* Avaneb suurel hulgal aknaid, mida te ei avanud, ning veebilehtede aknaid, kuigi te pole veebisirvijat lahtigi teinud

* Avanevad programmid ja veebilehed, mida te ei kavatsenud avada, ja teie e-mailist saadetakse teie teadmata kirju.