Digital Britain'is nähakse ette, et Ühendkuningriigist peab saama maailma „digitaalne pealinn" ja eesmärgi elluviimiseks asutatakse eraldi riiklik fond, mille eesmärgiks on teha investeeringuid järgmise põlvkonna interneti infrastruktuuri.

Nimetatud fondi hakatakse ammutama vahendeid uuest kehtestatavast „lairiba maksust", mille suuruseks on meie rahas ümmarguselt 8 krooni (50p) kuus. Valitsus ise on lubanud sinna fondi panna kolme aasta jooksul 12 miljonit naelsterlingit.

Kohtadesse kuhu kaableid vedada pole võimalik, kavatsetakse ühendust pakkuda satelliidi vahendusel.

Ebaseadusliku failijagamise tõkestamiseks nähakse lisaks ette ühenduse kiiruse aeglustamist, mis arengukava kinnitusel siiski on üks viimaseid lahendusi kui hoiatustest ei piisa.

3G ja teiste mobiil- ning traadita võrkude haldajatele antakse võimalus jätta kord saadud teenusepakkumise litsentsid omale piiramatuks ajaks eesmärgiga „tagada investeeringute kindlus ja et nende teenus muutuks universaalseks".

Lisaks nähakse ette, et aastaks 2015 on kõik raadiojaamad digitaalsed ja interneti teel üle kantavad.

Digital Britain'i peale on kisa tõstnud mitmed analüütikud ning ajakirjanikud. Esimene puudus leitakse olevat selles, et seatud eesmärgid on „masendavalt ebamäärased". Kriitikute sõnul räägitakse püstitatud eesmärkides üldsõnaliselt ja täpsemalt ei tule arengukavast välja, kuidas kogutavat lairibaühenduse maksu kavatsetakse täpselt maapiirkondaade internetiühenduse arendamiseks kasutada.

Forrester Research analüütikud on kavast leidnud samuti mitmeid auke.

„Terve kava on vastuoluline ja minu arust ebaefektiivne. British Telecom kavatseb kulutada 40 protsendi elanikkonnani, kes elavad suhteliselt kergesti ligipääsetavates piirkondades, jõudmiseks 1,5 miljardit naelsterlingit," väljendas oma arvamust Forresteri analüütik Ian Fogg.

„Aastas kogutakse selle maksuga ühelt ühenduselt 6£ ja telefoniliine on Ühendkuningriigis 34 miljoni ringis. BT plaanidele jäävad sellisel viisil kogutud summad kõvasti alla ja see näitab ka tegelikke võimalusi, mida selle rahaga peale saab hakata," jätkas Fogg.

Samuti ennustas Fogg, et BT loodud fiiberühendused põhjustavad lõhe suurenemist maa- ja linnapiirkondade interneti ühenduskiiruste vahel. „Nähtavas tulevikus on interneti ühenduskiirus linnades märgatavalt suurem kui maapiirkondades. Selline lairibaühenduse lõhe on vältimatu, kas valitsus tahab seda või mitte," prognoosis Fogg.

Samuti on kritiseeritud 2Mbps kiiruse eesmärki, kuna näiteks hea kvaliteediga internetivideo esitamiseks ei ole see piisav.