Kaamerat karbist välja õngitsedes oli esmamulje väga positiivne – seda aparaati vaadates silm lausa puhkab, kirjutab Digitest.ee.

Puhta ja konkreetse joonega, retroliku lookiga Sony a7R istub ka kätte mugavalt ning on oma sisu arvesse võttes ikka väga väike kaamera.

Nii väike, et koos Zeissi 35 mm f/2.8 objektiiviga mahtus ta mul probleemivabalt jopetaskusse. Mitte, et see mugavaim või parim paik fotoka kandmiseks oleks, aga siiski, vajadusel saab ka nii hakkama.

Nagu "retrokaamerate" disani juures juba harjunud oleme, on ka Sony a7R-l suur ja silmatorkav särikompensatsiooni-ketas peale istutatud.

Selle vajalikkusest ei ole mul lihtsalt ainult seepärast raske aru saada, et ma manuaalrežiimi kasutades pildistama olen harjunud, vaid ka sellepärast, et ketas, kust "päriselt" säri muudetakse, asub sealt sentimeetri jagu vasakul. Aga noh – kõigil teistel ju on, ega siis Sony saa kehvem olla.

Muus osas on väliselt kõik hästi – kaamera tagaküljelt leiab eelseatud otseteenupud paljude vajalike funktsioonide juurde, lisaks on olemas iseseatavad nupud C1 ja C2, mille all vaikimisi tehtud fotode ülessuurendamise ja aktiivse fookuspunkti valikud peidus on.

LCD-ekraan võiks olla nii kallutatav kui pööratav, aga sedasamust pööramise funktsiooni on Sony puhul ilmselgelt lootusetu oodata.

Loe täisteksti ja vaata testipilte saidil Digitest.ee.