Oh ei, ma eksisin ikka tublisti – Hero4 Session on endale saanud lihtsalt kuubikujulise korpuse, sisu on GoPro mis GoPro, kirjutab Digitest.ee.

Eks see ole esimene samm teiste tootjate vastu, kes pakuvad väiksemaid, kergemaid ja veekindlamaid kaameraid väiksemas korpuses.

Omaette küsimus on küll, kas ja kuipalju Hero4 Session kannatab võrdlust Sony Action Cam Mini või samasse hinnaklassi jääva Hero4 Silveriga.

Disain

Korra või kaks või kolm sai juba öeldud, et tegu on kuubikuga. Kuubikuga ses mõttes, et kõik küljed on kaameral võrdse pikkusega, 35 millimeetrise küljepikkusega.

Väiksusega kaasnevad omad head ja vead – jah, kaamera on nii kompaktne, et seda saab kinnitada pea kõikjale, kasvõi Gorilla Tape'iga ratta porilaua külge. Samas on väiksema disaini pärast ka sensorit nuditud – suuremate vendade 1/2,3″ sensori asemel on hoopis väiksem 1/3,2″.

Tulenevalt kuubikudisainist on ka kaameral olev “kasulik pind” piiratud – enam ei saa nii palju erinevaid nuppe, ekraane ja muid lisasid korpusele mahutada.

Kaamera eesmisel küljel on objektiiv ja nurgas väike mikrofon. Tagumise külje jaoks on jäetud üks nupp kahest, mis sel kaameral kasutusel – info / wifi sidumine. Lisaks on seal teine mikrofon – et saada tuulevaba heliriba / kaameramehe kommentaarid videopildile juurde.

Ühele küljele on kolinud pisi-pisi-nupujupike, mis avab ukse mälukaardi ja microUSB pesa juurde. Jah, sel kaameral puudub eemaldatav aku, millel on nii teatav positiivne kui ka negatiivne mõju.

Positiivne on see, et korpuse mõõtmed saab sedasi teha väiksemad / mahutada sisse suurem aku. Negatiivseks aspektiks saab olema just aku vastupidavus.

Kui teiste Hero4 kaameratega haarad kaasa tagavaraakud, siis Hero4 Sessioni puhul plaanid sisse pausid ja laed kaamerat või võtad kaasa rohkem kui ühe Hero4 Sessioni.

Viimane võib tunduda natuke nüri, seega esimene variant jääb päevakorda. Samas vaata positiivsemast küljest – su telefoni autolaadija, akupank jt lisaseadmed, mis niikuinii kogu aeg käeulatuses on, saavad hädavajalikku särtsu ka seikluskaamerasse sisendada.

Ühe külje peal on peidetud suur salvestamise nupp ning pisike ekraan – seda võib tinglikult juba nimetada kaamera pealmiseks küljeks.

Tinglikult seetõttu, et Hero4 Session jaoks tegelikult vahet pole, mis külje peale sa selle paned. Asendisensor saab aru, kuspool on pilved ja kuspool on võimalik mustaks saada ning sõltuvalt sellest keerab videopildi õigeks (kaamera ei keera videopilti küljele ning video suund fikseeritakse võtte alguses ära).

Ekraan on iseenesest lihtne – kuvab ära töörežiimi, seadme hetkestaatuse ja akuseisu. Egas rohkemat polegi vaja, kuna kõik muu käib ikkagi läbi nutiseadme.
Foto: Digitest.ee

Kaamera kasutamine

Tootedisain paneb paika kaamera kasutamise – nii seadistus kui ka kadreerimise eelvaade saavad võimalikuks ainult siis, kui kaamera nutiseadmega ühendada. Selleks on vaja iOS-i või Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefoni või tahvelarvutit ning rakendust GoPro App.

Esmane ühendamine võttis mind mitu korda pead vangutama, kuna juhendi järgi ei olnud võimalik Hero4 Session kaamerat minu HTC nutitelefoniga paaritada. Peale poolt tundi pusimist ning lõpuks käsitsi wifi võrku sisse logides oli ühendus olemas.

Ka hilisemad automaatpaaritamised ei tahtnud esimese hooga õnnestuda, kuid kõik see lahenes aja jooksul, GoPro Appi tarkvaraliste uuendustega. Nüüd õnneks ei tohiks kasutajal siin probleeme enam olla.

Mis kaamera puhul kohe üldse ei meeldinud (kuid samas osadele kasutajatest meelepärane on) – kaamera sätete ja võtterežiimide vahetus käib kõik läbi nutitelefoni.

Ühest küljest pole see halb – kui sul on kaamera kiivril või näiteks riietele kinnitatud, siis kiires möllus ei pea eales muretsema selle pärast, et midagi kogemata muudad.

Mis aga miinuseks kujunes – kui sa ratta seljas või kitsas kanuus oled, siis videorežiimist fotorežiimi lülitamine tähendas nutiseadme väljakaevamist. Ning see ei ole alati kõige mugavam lahendus.

Natuke häirima jäi ka kohati aeglane ühendus kaamera ja nutitelefoni vahel (HTC One M8 GPE, seega ei saa olla nüüd ka telefoni viga). Internetiavarustes kirjutati ka sellest, et piltide laadimine ja režiimi vahetamine võib olla aeglase(ma) mälukaardi süü.

Viimast nüüd enam kommenteerida ei oska – komplektis olev SanDiski kaart ja enda Silicon Poweri kaart mõlemad tegid samamoodi tööd. Võibolla oli jälle tarkvara viga… Igatahes, loota, et ka kõige kiiremal hetkel saab režiim vahetatud või pildivaatamisest videosalvestusse liigud piisava kiirusega – ära selles kindel ole.

Kasutamine ei piirdu ainult ekraani sensoriga ühendamisega. Küsimus on ka selles, mis võimalusi kaamera pakub. Mugav on see, et piisab ainult kaamera sisselülitamisest ja suurele nupule vajutamisest – kaamera ongi juba filmimisrežiimis.

Samas hoides seda nuppu paar sekundit all, salvestab kaamera juba time-lapse režiimis fotosid – sedasi kuni nupuvajutuseni või aku tühjakssaamiseni.

Samas soovitan soojalt kõigile, kes soovivad oma GoPro Hero4 Sessioni kasutada tihedamini kui korra kuus, võtta kasutusele kaugjuhtimispult GoPro Smart Remote. See teeb kasutamise kiiremaks ja lihtsamaks.

Kaamera kasutamisest veel niipalju, et fotode kvaliteet on harju keskmise nutiseadmega samal tasemel. Igapäevaste piltide tegemiseks on mõistlikum just nutiseade taskust välja kraapida ning sellega pilt teha.

Samas time-lapse-videote loomiseks on jällegi Hero4 Session mõistlikum variant.
Foto: Digitest.ee

Videokvaliteet

Suurim nurinakoht selle kaamera jaoks tegelikult saigi videokvaliteet. Ka 330eurose soodushinna juures (tavahind 429 eurot) ootaks kvaliteeti natuke rohkem kui kuubik pakub. Detailidest (köh-köh, sõnamäng!) kohe lähemalt.

NB! Kaks päeva peale postituse ilmumist langetas GoPro oma Hero4 Session hinda veel 100 euro võrra, mis jätab letihinnaks 229 eurot. Sel juhul on toode juba väga hea hinnaga!

Vaadates videot telefoni või tahvelarvuti ekraanil, tundub kõik täitsa tip-top kvaliteetne. Samamoodi võib rahule jääda YouTube'i keskkonda laaditud videoid poolekraanil vaadates.

Kriitiliseks muutume siis, kui videoid hakkame suurel ekraanil vaatama – olgu selleks siis arvuti 27″ monitor või suur televiisor seina peal. Siis paistavad silma juba erinevad probleemid detailsuse ning video pakkimisega.

Kiiremibu liikuvatel kaadritel on probleeme detailsuse hoidmisega ning kiirematel valgusmuutustel ei kohane kaamera piisavalt kiiresti, jättes kaadrid kas ala- või ülesärisse. Samas tekib probleeme ka hämaras filmides ja pildistades, mistõttu muutub digitaalne müra kiirelt nähtavaks.

Lisaks muutus väga kiirelt probleemiks ka videostabilisaatori puudumine. Teisisõnu – toorest videot arvutis või teleris vaadates väriseb see rohkem kui silm välja kannatab.

Samas ei ole stabilisaatori puudumine vähe kannatlikumale kasutajale ka probleem – iga teine videotöötlusprogramm võimaldab pildistabiilsust lisadaa järeltöötluses; isegi YouTube'i keskkonda üles laadides on see võimalus olemas.

Siiski, antud kaamera suur boonus on see, et sa ei pea eraldi veekindlat korpust ümber panema. Soovid kaamera vette visata? Aga palun, ole lihtsalt mees ja mine sellele hiljem ka järgi.

Jah, Hero4 Session on varustatud ka režiimiga Auto Low Light, kuid see ainult langetab kaadrisagedust, kompenseerimaks säriaja pikenemist nõrgas valguses. Teisisõnu, õhtuhämaruses ja siseruumides ei tasu oodata sama pildikvaliteeti nagu päise päeva ajal.

Helikvaliteet on sel kaameral kaheti võetav. Hero4 Session on varustatud kahe mikrofoniga, üks kaamera ees, teine kaamera taga ning kaamera valib automaatselt väiksema müraga mikrofoni.

Kuid probleemiks saab suure tuulega heliriba püüdmine – automaatne tuulekohina vähendamine tekitab imelikku vilinat, mis ajapikku võib häirivaks muutuda.

Lisaks, tulles kaameraga veest välja või sõites kanuuga kärestikust alla, võtab mikrofonidel paar sekundit aega, et vesi välja saada. See omakorda põhjustab selge heliriba naasmises viivist.

Soovides kasutada eraldi välist mikrofoni, tuleb aga kuubikust loobuda ning pöörduda suure venna poole.
Foto: Digitest.ee

Kokkuvõte

GoPro nüüdseks eelviimane sünnitis – Hero4 Session – tekitas kahetisi emotsioone.

Kui vaadata seikluskaamerate turgu, siis Session täidab suuremate vendade poolt täidetud augu, sellise ruudukujulise, kuhu mahub üks kompaktne, lisakorpuseta, ilmastikukindel seikluskaamera. Loomulikult on see ka soodsam kui nii Hero4 Black kui nüüd ka Hero4 Silver kaamerad.

Teisalt, vaatame faktidele näkku – ka Sony on seikluskaamerate turul suur tegija ning sama raha eest saab ülisaleda mudeli AS200VR või veel väiksema seikluskaamera HDR-AZ1.

Mitte, et Hero4 Session oleks halb kaamera, seda kindlalt mitte. Lihtsalt turul on väga palju teisi konkurentsivõimelisi pakkumisi.

Teisalt on mul kohe välja tuua ka müriaad erinevaid põhjuseid, miks endale Hero4 Session valida. Üks neist on see, et Session ühildub teiste GoPro tarvikute ja pultidega. Erinevaid tarvikuid on, nagu me kõik teame, saadaval päris igaks olukorraks.

Hero4 Session, teisisõnu, sobib kasutajale, kes tegelikult tahab
lihtsalt rattasõidud, kanuumatkad, lollused tagaaias ja muu sellise mugavalt talletada, ilma et peaks keerulise kaameraga jändama.

See on kasutajale, kel ei meeldi videovoos üksikuid piksleid
piiluda ning pigem eelistab nautida üldplaani. Eriti veel peale viimast
hinnalangust, kus Hero 4 Session kaamera saab kätte lausa 229 euro eest.

Plussid ja miinused

+ Ülikompaktne, mugav disain
+ Madala profiiliga
+ Mugav ooterežiim
+ Veekindel eraldi korpuseta
+ Kvaliteetne helisalvestus
– Videokvaliteet jätab soovida
– Puudub ekraan
– wifi-ühendus kohati liiga kohmakas