TEST: 32tollised nutitelerid – mõistlik ekraanisuurus, palju võimalusi!
Võtsime testi uuemad ja rohkete lisavõimalustega 32tollised nutitelerid, mis sobivad ideaalselt korrusmaja elutuppa, ning vaatasime, mida nad endast kujutavad.
Testis osalesid: LG 32LM660T, Panasonic TX-L32ET5Y, Samsung UE32ES6715U, Sony KDL-32HX755.
Nutitelerid on läbi löömas. Müüdud teleritest iga kolmas kandis poes silti SmartTV ja nende osakaal üha kasvab. Eks oma süü ole ka tootjatel, kel tavatelerite valik piirdub vaid kahe-kolme mudeliga. Internet ja multimeedia taasesitus on leidnud oma koha teleriekraanil.
Nutikad toimetajad
Kes oleks kümme aastat tagasi arvanud, et telerit saab kasutada internetis surfamiseks või videokõnedeks, rääkimata videolaenutusest või multimeedia edastamisest koduvõrgus? Aga ometi on tänasel päeval kõik see võimalik, lisaks saab telereid mugavalt juhtida Androidi ja iOS-põhiste nutitelefonidega.
Ja eks iga tootja püüab leida just seda "oma sisu", et erineda teistest konkurentidest mitte ainult disainilt.
Veidi pikemalt kirjutasime nutitelerite funktsioonidest TMis selle aasta juulis, aga nüüd vaatame, kui mugav on neid teenuseid otse ekraanil kasutada.
Teleriga internetti
Hiirel ja klaviatuuril on oma kindel roll, kui me arvutis veebilehti sirvime. Klaviatuuri abil sisestame aadresse ning hiir tagab mugava skrollimise lehel.
Teleri puhul peame läbi ajama vaid teleripuldiga. Saame küll kasutada nelja suunanuppu lehtedel liikumiseks ja OK-nuppu valiku kinnituseks, kuid aadressi sisestamine puldi abil on paras piin – ühe märgi sisestamine võib nõuda kuni kümmet vajutust.
LG pakub teleriga kaasa maagilist kaugjuhtimispulti. Põhimõttelt meenutab see veidi hiirt – vähemalt üle kogu veebilehe saab kiirelt ja mugavalt liikuda, sest abiks on ka hiirelt tuttav rullnupp. Ka aadressi sisestamise teeb see puldike lihtsamaks ekraanile ilmuva virtuaalse klaviatuuri abil. Liiguta kursor õigele tähele ja vajuta OK nuppu. Selline lähenemine teeb veebi kasutamise lihtsaks ja lõbusaks.
Samsung on valinud teise tee ja lubab – oh üllatust – ühendada teleri USB-liidesesse tavalise arvutile mõeldud juhtmega klaviatuuri ja hiire.
Kuna üldiselt on nende juhtmete pikkuseks vaid 1,5 meetrit, siis veebis navigeerimiseks tuleb telerile lähemale kolida. Saab küll kasutada USB-pikendusjuhet, kuid kes ikka tahab juhetpidi teleri küljes olla.
Samsung pakub lisaks umbes sada eurot maksvat juhtmevaba klaviatuuri, millelt leiab ka puutepaneeli, et veebis mugavamalt toimetada.
Panasonic ja Sony piirduvad hetkel vaid teleripuldiga ning selline lahendus nõuab veebikasutajalt aega, aega ja rahulikku meelt.
Loomulikult pakuvad kõik neli kasutamisvõimalusi nutitelefonidele, kuna viimaste puutetundlik ekraan toimib kui klaviatuur ning hiir.
Teleris olevad veebisirvijad võib laias laastus jagada kaheks – Flash-tugi on olemas LG-l ja Sonyl, seega need telerid on peaaegu nagu arvutid. Panasonic ja Samsung aga Flashi ei toeta ning nende kasutamine sirvijana on piiratum.
Saadete salvestamine
Kõik testis osalevad telerid võimaldavad ühendada endaga USB-kõvaketta, mis teeb neist salvestava digiboksi.
Esmakordsel ühendamisel vormindab teler kõvaketta ning seob kasutamiseks vaid selle konkreetse teleriga. Niimoodi püütakse ohjata digitaalsete salvestuste edasist levikut.
Saadete salvestamiseks tuleb avada elektrooniline saatekava EPG, valida saated ning põhimõtteliselt võib pärast seda teleri ooterežiimile lülitada. Salvestamine algab ja lõpeb vastavalt EPGs olevale saateajale.
Kahjuks puudub selle klassi telerites teine TV-tuuner – seega on kaks valikut: kas vaatad üht saadet ja ei salvesta või salvestad ja ei vaata teiselt kanalilt muud saadet.
Mugavalt ühe nupuvajutusega toimib ka pausimine. Näiteks telefonihelina puhul võib vajutada vaid pausinupule ning teler hakkab hetkel eetris olevat saadet salvestama kõvakettale. Kui kõne on lõppenud, tuleb vajutada Play-nupule ja pooleli jäänud saade jätkub täpselt seal, kus pooleli jäi. Heal juhul on võimalik reklaamipauside edasikerimisega reaalaega välja jõuda.
Liidesed
Aasta-aastalt on vähenenud analoogvideosignaali väljastavate koduseadmete arv, kõik uuemad video- ja fotokaamerad väljastavad digitaalset signaali.
Vastavalt trendile on käitunud ka teleritootjad. Enam ei leia teleri küljelt S-Video liidest, analoogliideseid esindavad vaid komposiit ja SCART. Kusjuures traditsiooniline suur SCART-pesa on alles vaid Sonyl, teised kolm pakuvad üleminekuadapterit.
HDMI-liideseid leiab Samsungi tagant kolm, teistel on neid lausa neli. Kõigil on üks HDMI ka ARC (Audio Return Channel) toega. Seda liidest on mugav kasutada kodukino võimendiga, millel uuem HDMI-liides, et kuulata teleriheli otse kodukinosüsteemist.
Teine võimalus on kasutada teleri optilist heliväljundit, aga sel juhul peab kodukino sisendit muutma. Telerite endi kõlarid on sobivad vaid jutusaadete kuulamiseks, kontserdi või kino elamust ühegagi nendest ei saa.
USB-liideseid on vähemalt kaks, erandi moodustab Samsung, millel neid suisa kolm. Ühte saab ühendada mälupulga, millelt siis teler suudab maha mängida nii muusikat, näidata fotosid kui ka videot. Teine USB-liides on ette nähtud kõvaketta jaoks, kuhu saab mugavalt otse telekavast salvestada saateid hilisemaks vaatamiseks.
Panasonic on truuks jäänud SD-mälukaardi pesale. Eemalda digikaamerast mälukaart, aseta telerisse ja naudi ülesvõetud materjali otse suurel ekraanil.
Ka suureks arvutiekraaniks sobivad need telerid hästi, kuna füüsiline pikselimõõt jääb väikeseks. VGA-liidest ei ole vaid Samsungil, aga ka sülearvutites on domineerivaks saanud HDMI ja DisplayPort-liidesed. Neid kasutades jõuavad pilt ja hääl telerisse ühe kaabli kaudu.
Suurepärane pilt
Tavaline digitaalne TV-pilt näeb hea välja igal ekraanil. See on tingitud pigem sellest, et 32tolliseid ekraane täitvad füüsilised pikslid on imepisikesed võrreldes suuremate ekraanide omadega. Siiski suudab Samsung edastada teravaid üleminekuid teistest pehmemalt.
FullHD pilti suudavad kõik taasesitada mürata ja hea täpsusega, isegi siis, kui kõik mürasummutused ning liikuva pildi abid on välja lülitatud.
Kahjuks aga on nende HD-kanalitega nii nagu on – valdav enamus telejaamu edastab saateid vaid SDTV-standardis, aga seda parem tundub FullHD-telejaama või Blu-ray mängijast tulev videopilt.
Loomulikult saavad kõik testis osalenud telerid hakkama ka 3D-pildi edastamisega. Tõsi, 3D-telekanalid ei ole meil veel kättesaadavad, aga filmide valik Blu-ray mängijate jaoks laieneb pidevalt.
LG ja Panasonic panustavad passiivsele 3D-lahendusele; nende telerite pakenditest leiab lausa neli paari prille. 3D-pilt on kirgas ja värelustevaba.
Samsung ja Sony on jäänud truuks aktiivsele 3D-lahendusele ning prillid on lisavarustuse nimekirjas. Aktiivprillide hinnad jäävad 50 ja 100 euro vahele, samas kui passiivprille saab 50 euro eest lausa 5 paari.
Testimine
Mõõtmised algavad testis alles siis, kui kõik telerite pildiseaded on üle kontrollitud ning vajadusel käsitsi peenhäälestatud.
Kuigi tootjad eelseadistavad vähemalt neli tehaseseadistust – Standard, Film, Mäng ja Sport –, siis võrreldes neid seadeid ideaalsete testpildi seadetega, on erinevused silmaga märgata.
Seepärast seadistatakse värvigamma ning taustvalgustuse määr mõõteseadmete ning testpiltide abil. Ning seda nii tavaTV-pildi vastuvõtuks kui ka HDMI-kaabli abil saabuva FullHD pildi parameetrite mõõtmisel.
Ka laboris tekitame mõnusalt hämara valgustuse, et imiteerida õhtust elutoa valgust. Sellistes oludes ei ole valge värvi osa enam nii suur, aga must peab pingutama elu eest, et ekraanil oleks nähtav nii süsimust kui ka selle üleminekud tumehallist hallini. Aga ega ka valge ei tohi muutuda sinakaks või beežikaks. Teiste sõnadega proovitakse teleripildi valge tasakaal kätte saada.
Täpselt sama lugu on kogu värvigammaga elik kolme põhivärvi - punase, rohelise ja sinisega. Ideaalis peaks ka nende graafik välja nägema kui kolm kattuvat sirget.
Karbist välja võttes kipub aga ühe tootja ekraanipilt olema üleküllastunud neoonvärvidest (Samsung), teisel domineerib punane (Sony), kolmandal on aga sinist vähe (Panasonic). Ainsana pääses ülehäälestusest LG, kelle valgetasakaal ning värgigamma olid pakendist välja võttes peaaegu ideaalsed.
Kodus uue teleri ees ei tasu aga valgetasakaalu ega ka täppishäälestuste menüüdes liiga hoogu sattuda, eriti kui puuduvad varasemad kogemused ning testpilt.
Hinnangud
LG 32LM660T
Eestis müüdav pea identne LG teler on 32LM660S, hinnaklass 900 eurot
Ekraani suurus ja tüüp: 32", LCD
Taustvalgus: LED, äärtes
Mõõdud: 72 x 50 x 23 cm
Kaal: 9,4 kg
LG teleriga tulevad kaasa kaks pulti. Tavapult on igapäevaseks kasutamiseks hea ja selge loogikaga, ka menüü on lihtne ja loogiline. Magic Remote'i nime kandev teine pult on abiks SmartTV sisu kasutamisel ning veebis surfamisel, kuna toimib nagu tavaline arvutihiir.
Pildiseadete häälestamisel on abiks näidispiltide abil toimiv menüüsüsteem. Saab kasutada ka pildi peenhäälestust, kuid testitul teleril seda vaja ei läinudki.
Veidi võib norida musta tooni üle, mis ei tundu sügavmustana, aga õnneks ei mõjuta vaatenurga muutmine musta taset – must jääb mustaks. Veidi tuhmimaks muutuvad vaid heledamad toonid.
Helis on kuuldavad isegi madalamad sagedused. Kõne on neutraalne, aga muusika esitus toob esile veidi metalset kõla. Kõrvaklapiväljundis on heli parem.
SmartTV pakub valikut eelinstalleeritud rakendustest, uuemate allalaadimine rakendustepoest käib lihtsalt. Veebisirvija toetab Flashi.
Komplekti kuulub neli paari 3D-passiivprille ja lisaks ühed 3D-klipid prillikandjale.
Hea: pildi kvaliteet, kasutusmugavus, pult Magic Remote, pildiseadete süsteem
Halb: mustade toonide kuvamine
Üldhinne: 9,2
Panasonic TX-L32ET5Y
Eestis DVB-T TX-L32ET5, hinnaklass 800 eurot
Ekraani suurus ja tüüp: 32", LCD
Taustvalgus: LED, äärtes
Mõõdud: 76 x 52 x 23 cm
Kaal: 11,5 kg
Panasonicu pult on tõeliselt ainulaadne. Suured nupud ja neil olevad selged kirjed on nähtavad isegi hämaras. Sama joont on püütud hoida ka menüüsüsteemis – kasutuselevõtt on lihtne ja eriti palju seadeid muuta ei saagi.
Pildi kontrastsus on otsevaates hea. Ka külje poolt vaadatuna tundub see olema nagu plasmaekraan – värvid säilitavad neutraalsuse ja kontrastsus on hea.
Pildi seadetes puudub värvide täppishäälestus, aga näiteks True Cinema seadetes on värvitoonid loomulikud, veidi kollaka alatooniga.
Kõlarite heli on metalne ja ebamäärase suunaga. Madalamaid sagedusi ei ole ning kõrged on väsitavalt kumisevad. Muusika kuulamiseks tasub kindlasti teler ühendada kodukinosüsteemiga.
Elektrooniline telekava on meeldivalt selge, saadete valik salvestamiseks on lihtne ja mugav.
Panasonicu multimeediavõimalused avanevad nupu Viera Cast abil. Kogu valik on eelsalvestatud. Meediat on võimalik vaadata-kuulata nii USB-mälupulgalt kui ka SD-mälukaardilt.
USB-klaviatuur on abiks veebi kasutamisel, aga hiirt ühendada veel ei saa. Puudu on ka Flashi tugi.
Kuna Panasonicu paneel on pärit LG tooteliinilt, siis kaasnevad ka selle mudeliga neli paari 3D-passiivprille.
Hea: pildi kvaliteet, igapäevane kasutamine, kaasas 3D-prillid
Halb: kõlari heli
Üldhinne: 8,9
Samsung UE32E6715U
Eestis DVB-T tuuneriga UE32ES6710S, hinnaklass: 700 eurot
Ekraani suurus ja tüüp: 32", LCD
Taustvalgus: LED, äärtes
Mõõdud: 74 x 52 x 24 cm
Kaal: 7,4 kg
Samsungi pult on lihtne ja selge. Norida võib selle üle, et nupurühmad on üksteisele liiga lähedal. Menüü ülesehitus on loogiline, alammenüüdes on väga palju seadistamise võimalusi. Ja tänu pildi peenhäälestamisele sai lahti ka mõnedest algsetest neoontoonidest.
Kontrastsus on väga hea. Kõrvaltvaates kipub must muutuma heledamaks ning heledad toonid tumedamaks. Vahetevahel kumab just äärtelt vaadates tumedas osas sinipunane toon. Telepilt on pehme, kuid HDMI-sisendist saabuv HD-pilt on sama täpne kui teistel tootjatel.
Smart HUB on asukohapõhine, eelsalvestatud rakendused Eestis on näiteks Delfi ja Kalev Sport. Internetis surfamine on mugavam nutitelefoni rakenduse abil, võrreldes tavalise puldiga. Õnneks on võimalik internetis käimiseks ühendada teleri USB-liidestega nii klaviatuur kui hiir, mis võimaldab kiiremini sisestada aadresse ning veebilehel ringi liikuda. Kahjuks ei tunnista ka Samsung uusimat Flashi.
Kiita saab disain valge korpuse ja sama värvi puldi poolest. Helist puudub kogu madal sagedus. Toored ja ebapuhtad keskmised ja kõrgemad sagedused kostuvad kõrvu väsitavalt ka jutusaadete korral.
Hea: HD-telepilt otsevaates, kontrast ja värvigamma otsevaates, 3D tugi
Halb: TV-pildi pehmus, pilt kõrvalt vaadates, kõlarite heli
Üldhinne: 8,4
Sony KDL-32HX755
Eestis DVB-T tuuneriga KDL-32HX751, hinnaklass 900 eurot
Ekraani suurus ja tüüp: 32", LCD
Taustvalgus: LED, äärtes
Mõõdud: 76 x 49 x 23 cm
Kaal: 9,8 kg
Sony pult istub hästi kätte ja nuppude tähised on hästi loetavad. Ainult kasutusele võtmise 24 sammu on liig mis liig – võrreldes teistega. Ega kõike küll peagi kohe nii detailselt seadistama.
Teleri jalg on stiilne ning võimaldab kallutada ekraani lausa kuue kraadi võrra.
Internetti saab telerit ühendada nii juhtmega kui ka juhtmevabalt WiFi abil. Püsivarauuendused on automaatsed.
Sony Internet TV nime kandvas SmartTV osas on olemas kõik enamlevinud rakendused. Veebisirvija toetab Flashi, kuid teleriga ei saa ühendada tavalist USB-klaviatuuri ega hiirt. Veebilehtede sirvimine õnnestub mugavalt nutitelefoni-rakenduse abil, tavapuldi kasutamine eeldab aega ja rahu.
Pildi selgus hakkab kaduma külje pealt vaadatuna, juba 15kraadise nurga all muutuvad tumedamad objektid heledamaks. Proovides tõsta pildi kontrastust musta lisamisega, muutuvad need samad tumedad toonid hoopis sinipunavateks.
Otsevaadates on pildi kontrastsus ja värvitasakaal küllalt hea. Paremat hinnet ei saa anda, kuna hämaras toas telerit vaadates paistab taustavalgustus ekraani servades tumedamates kaadrilõikudes selgesti läbi.
Ehkki madalamad sagedused kostuvad kui läbi sordiini, ei saa midagi ette heita kesksagedusele. Kõne on puhas, aga muusika nautimiseks on mõistlikum kasutada kodukino abi.
Hea: kontrast ja pilditonaalsus otse vaadates, 3D-valmidus
Halb: pilt nurga alt vaadates, taustavalguse kuma ekraani äärtes
Üldhinne: 8,3
