Teleripuldi viimased päevad on kätte jõudnud?
Tänavusel CES-il pälvisid suurt tähelepanu lameda ekraaniga telerid, millesse on sisse ehitatud Microsofti videomängukonsooli Xbox 360 süsteemile Kinect sarnased liigutuste ja häälte tuvastamisel rajanevad juhtimissüsteemid.
„Eeldan täie veendumusega, et teisedki ettevõtted hakkavad oma toodetes viipjuhtimist pakkuma," rääkis messi korraldaja, tarbeelektroonika ühenduse Consumer Electronics Association peaökonomist Shawn Dubravic. „Peagi olete tunnistajaks viipjuhtimise enneolematule integreerimisele seadmetesse, näiteks teleritesse, mida saate juhtida käeviibetega."
Kasutajaliidese-spetsialistide hinnangul on praegu täiesti reaalne võimalus, et käibelt kaovad traditsioonilised kaugjuhtimispuldid, mis ajasid kasutajaid segadusse juba enne seda, kui televisioon internetiga ühte lõimuma hakkas.
„Kui teil on vaadata tuhandeid kanaleid ja kasutada tuhandeid suvandeid, peab nende haldamiseks vajalik liides varasemast palju kasutajavaenulikum olema," nentis Tuftsi ülikooli infotehnoloogia professor Robert Jacob. „Ainuüksi televisiooni jälgimiseks on liidesed muutunud liiga keerulisteks."
Kõiki elektroonikatooteid iseloomustab praegu kalduvus „tegelikkuspõhiste liideste" (ingl reality-based interface) poole, mis selle asemel, et nõuda kasutajailt uute toimingute selgeksõppimist, dubleerivad loomulikke toiminguid. Kui te näiteks virtuaaltegelikus keskkonnas soovite näha, mis toimub teist paremal, siis te ei vajuta klahvikombinatsiooni „alt-control-paremnool", vaid lihtsalt pöörate pead, selgitas Jacob. Viipjuhtimisega telereid saadab tema hinnangul edu vaid siis, kui nad sellega õigesti hakkama saavad.
Marylandi ülikooli infotehnoloogiaprofessor Ben Shneiderman on samuti skeptiline. Näiteks kaasneb hääljuhtimisega sagedasti suutmatus eristada telerile suunatud käskluseid loomulikust vestlusest, mis kahandab süsteemi tõhusust.
„Kõnelemisega kaasnev kognitiivne taak on kopsakam kui inimesed aduvad," selgitab ta, „mistõttu võimalus vajutada [selle asemel puldil] tõeliselt võimsat nuppu, jätkates samal ajal vestlust, on suur eelis."
Siiski usub Schneiderman, kelle töörühm osales muu hulgas iPhone'i puutetundliku ekraani tehnoloogia väljatöötamises, et telerite kasutajaliidesed nõuavad lihtsustamist. Mõistlikum samm tema arvates oleks aga töötada välja teleri juhtimist võimaldavad rakendused tahvelseadmetele või nutitelefonidele.
„Viibete ja hääle kasutamine on varemgi väga ahvatlevad tundnud, ent tulemused pole alati sellised, mida poolehoidjad loodavad," osutas ta.
