TELEFONITEST | Huawei Mate 10 Pro: paljulubav semu, kes lõpuks ikka alt veab
Kui veel kolm-neli aastat tagasi oli Huawei laiale maailmale tundmatu mobiilitootja, siis tänaseks päevaks on tegu ühe suurima tegijaga nutitelefoniturul.
Sestap on ka neil kombeks igal sügisel välja tulla oma uusima lipulaeva, Mate-seeria mudelitega. Sel aastal kannavad nad numbrit kümme ning pistavad otseselt rinda Samsungi Note8 ja novembris müügile saabuva iPhone X-iga.
Mate 10 Prod disainides tegi Huawei paar head lüket, mis kohe kätte võttes silma (või kätte) hakkavad.
Esmalt, nagu juba Androidi maailmas tavaks saanud, liigutati sõrmejäljelugeja telefoni tagumisele kaanele, et ekraanilt ruumi mitte ära võtta. See on igati loogiline ja mõistlik samm ning selle juures on lugeja jäetud täpselt telefoni keskele, et nimetissõrm langeb loomulikul teel juba sellele. Nii et esimene pluss Note8 ees juba saavutatud.
Teiseks, ekraani mõõduks on 6 tolli, mis veel aastaid tagasi pigem tahvelarvutites figureeris ja telefonides mõeldamatu oli. Nutitelefonis kasutatavaks teeb aga nii suure ekraani fakt, et ka Huawei on suutnud pea terve esikülje täita ainult ekraaniga.
Sestap on see, väikeste mööndustega, kasutatav ka ainult ühe käega, kuid igasuguse teksti või video tarbimiseks on suurem ekraan vähemalt minu puhul alati eelistatud.
Kusjuures Huawei on eelistanud 4K asemel FHD+ resolutsiooni, mis pole nii tihe, kuid on energiasäästlikum, kuid siiski silmale piisavalt tihe, et piksleid mitte eristada.
Visuaalse disaini juures muid suuremaid erinevusi teiste lipulaevadega ei ole, kui siis ainult kaamerate puhul, mis asetsevad telefoni tagakülje keskel, sõrmejäljelugeja kohal üksteise all, mitte kõrvuti nagu enamustel konkurentidel.
Telefoni kasutades paistab aga kahjuks silma kohe Huawei jätkuv soov kopeerida iPhone’i. Uusima Android 8.0 peale on tootja ehitanud oma, kergelt öeldes häiriva, skin'i, mis sarnaselt iOS-iga kuvab kõiki installitud programme koduekraani erinevatel lehtedel.
Ehk minu jaoks Androidi suurima plussi, võimalikult puhta koduekraani ilma vahelehtedeta jms, pole Huaweiga võimalik saavutada. Kõik muud programmid elavad ikka oma elu kõrvallehtedel, mitte app drawer'is, kus need Androidi puhul olema peaksid.
Mõne kasutaja jaoks võib see tunduda tühine nüanss, kuid igaühe jaoks, kes Androidi on enne kasutanud, tundub selline ekraanipinna jagamine ebamõistlik ning iOS-i pealt tulevate kasutajate jaoks lihtsalt kehv koopia.
Õnneks läbi häda sai peale lasta Google Launcheri programmi, mis selle probleemi lahendas. Alles jäi aga möödapääsmatu eelinstallitud programmilaviin. Sarnaselt Samsungiga on Huawei otsustanud, et Google’i poolt Androidile installitud programmid pole piisavad või piisavalt head ja nad peavad ka omalt poolt neid duubeldama.
Tore on, kuid tõenäoliselt keegi neid ei kasuta ning miks peakski, kuid need tihti ei tööta või on kehvema kasutamismugavusega kui Google’i originaalid. Kahjuks neid maha installida ka ei saa, nii et mingit kindlat programmi otsides tuleb alati neist läbi sumbata.
Ühesõnaga, Huawei tarkvaraline pool jätab kõvasti soovida ning kui Samsungi puhul nende Androidi modifikatsioonid niimodi silma ei kriipinud, siis Mate 10 Pro puhul jäävad need pea igal sammul ette.
Nii testitud Mate 10 Pro kui ka selle sõsarmudelid Mate 10 ja Mate 10 Porsche Design kasutavad uut Kirin 970 protsessorit, mida reklaamitakse kui esimest tõelist AI ehk tehisintellektiga protsessorit. See peaks reklaamjutu järgi abistama nii igapäevast kasutust kui ka pildistamist.
Reaalses nädalases kasutuses oli näha abimeest vaid pildistamise juures, kus automaatrežiimis sai telefon suhteliselt hästi aru, mida antud hetkel pildistan, ja küllap sättis seadeid pisut vastavalt olukorrale.
Erilist kasu ma sellest siiski ei näinud. Võimalik, et pikemal kasutusel harjub telefon kuidagi kasutajaga rohkem ära ja pakub programme koduekraanile või tuvastab kirjutatavat teksti paremini, kuid praegu ühtegi suurt plussi ma selles ei leidnud.
Küll aga oli tunda teatavaid veidrusi tark- ja riistvara koostöös. Nimelt paar populaarset programmi, näiteks Facebook Messenger ja Skype kippusid hakkima ja olid kasutades kohutavalt aeglased ning aku pidas vaatamata 4000 mAh mahutavusele mingitel hetkedel kohutavalt halvasti vastu.
Ajapikku viimane mure küll lahenes ja tõeliselt tõhus kiirlaadimine päästis mitmeidki päevi, kuid Messengeri probleem ei lahenenudki.
Siinkohal on paslik mainida, et tegu oli Huawei sõnul pre-production-mudeliga, ehk küllap mingi osa vigu veel enne müüki jõudmist parandatakse ära.
Rääkides kaamerast, on mu tunded kahetised. Huawei on juba mitmendat telefoni järjest väidetavalt konsulteerinud Saksamaa kuulsaima kaamaratootja Leicaga, et valmis saada tõeliselt vinge pildimasin.
Võimalik et viimane on tõesti aidanud optilise poolega, kuna klaasi kvaliteet on tõesti hea, f/1.6 on üks suurimaid avasid, mis nutitelefonides kasutatud ning pilt on suuresti moonutusvaba. Ka sensor on võrdlemisi hea, seda on tunda eriti, kui kasutada kaamera Pro-programmi ja salvestada pilte RAW-vormingusse.
Nimelt on Huawei RAW failid väga hästi töödeldavad ning nii sai sellega nii mõnegi väga hea pildi kätte.
Kahjuks aga on lood JPEG-failidega, mida enamik kasutajaid eelistab, kehvemad. Need on tihti ületeravustatud ning liiga värviküllased. Reaalsusest siinpuhul rääkida ei saa. Lisaks on dünaamiline raadius kehvem kui nii mõnelgi teisel telefonil, mida viimasel ajal kasutanud olen.
Videotest ei tasu aga kahjuks rääkidagi. Full-HD ja 4K on samamoodi tugevalt ületeravustatud ning dünaamiline raadius jääb mitmetele konkurentidele alla. Seega pildistamiseks see kaamera sobib küll, kuid ainult juhul, kui teha RAW faile ja neid ise hiljem töödelda.
Paberil ja karbist välja võttes on Huawei väga paljulubav ning võiks olla vägagi arvestatav konkurent nii Note8-le kui iPhone X-ile, kuid tarkvaralised veidrused ja vead ning kehvapoolne pilditöötlusalgoritm ei lase tal täit potentsiaali ära kasutada.
Kuigi testitud telefon polnud veel täpselt see, mis müüki jõuab - aga Huawei ise selle testiks ju andis -, on tunda, et Huawei ei ole veel oma tarkvaralise poole pealt nii heal tasemel kui suuremad konkurendid ning sestap ei suudeta tihedas konkurentsis veel parimaks valikuks tõusta.
