Innovaatilise tehnoloogia nimi on LoLa, mis tuleb inglisekeelsetest sõnadest Low Latency ja tähendab madalat, väikest viivitust. See tähendab, et viide ülekandel küll mõistagi on, ent see on nii väike, et ei sega koos mängimist.

Kontserdil musitseerisid Eesti poolel EMTA rektor pianist Ivari Ilja, tšellist Henry-David Varema, džässpianist Kirke Karja ja džässlaulja Laura Põldvere. Minskis musitseerisid mitmed Valgevene ja Gruusia muusikud, nende hulgas ka silmapaistev džässmuusik saksofonist Reso Kiknadze, kes ühtlasi on Tbilisi Konservatooriumi rektor.

Professionaalse muusika esitamisel on väga olulisel kohal kooskõla, märgitakse tänases pressiteates, muusikud harjutavad selle nimel palju. LoLa võimaldab kooskõla täpsust säilitada ka distantsilt. Tehnoloogia töötleb andmeid tööjaamades paralleelset, et andmeedastus oleks võimalikult kiire. Selle tulemusena saab edastada parimat võimalikku heli- ja videokvaliteeti.

Hetkel kasutab LoLa tehnoloogiat kogu maailmas ligi 100 asutust. LoLa tehnoloogia kasutuselevõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimus Euroopa teadus- ja haridusvõrgustike ühendus GÉANT juhtimisel. Projekti rahastati Euroopa Liidu idapartnerluse programmi fondist. Eestis projektis kasutusel olev teadus- ja haridusvõrk on HITSA-le kuuluv EENet.

LoLa tehnoloogia on välja arendanud Itaalia haridus- ja teadusvõrgustik GARR koostöös Itaalias Triestes asuva Giuseppe Tartini Muusikakonservatooriumiga.