2008. aasta arvutimaailma üheks olulisimaks moesõnaks on pilvandmetöötlus ehk programmide käitamine ja andmete hoidmine võrguserverites.
Idee kohaselt vajab inimene oma arvutitegude kordasaatmiseks suhteliselt minimaalset võrguühendusega terminali, kogu andmetöötlus ja andmete säilitamine toimub internetis. Kui tänase päeva seisuga pole veel „pilve“ funktsionaalsus võrreldav arvutites pesitsevate rakendustega, siis arenguid vaadates pole see aeg enam kaugel.
Pilvetulevikust annavad aimu nii Google Chrome võimsa inkorporeeritud WebKit mootoriga internetisirvik kui ka Microsofti poolt arendatav Windows Azure võrgu-operatsioonisüsteem. Teenused alustades Amazoni „pilvede“ S3-e ja EC2-ga ning lõpetades Google Docs, Slideshare ja SkyDrive’iga, on loonud arengule kindla vundamendi.
Elagu rüperaal
2008. aasta kolmandas kvartalis ületas mobiilsete sülearvutite müük lauaarvutite oma. Rüperaalide võidukäigule andis hoogu nn netbook’ide ehk pisikeste tagasihoidliku võimsusega sülearvutite võidukäik, mille kõige tähtsamaks funktsiooniks on tagada kasutajale pädev internetivõimekus.
Puuteekraaniga nutitelefonid
Apple tegi iPhone’iga 2007. aastal alguse, mida tänavusel aastal enamik suuremaid telefonitootjaid on vähema või suurema eduga asunud järgima. Kui iPhone’i võimalikest tapjatest on palju juttu tehtud, siis tegelikult Apple’i telefon jäänud puuteekraanide kasutusmugavuse valdkonnas ületamatuks.
Apple’iga konkureerivates puuteekraanidega telefonidest pälvisid meedias enam tähelepanu Nokia 5800, Blacberry Storm ja Google Android operatsioonisüsteemiga HTC poolt valmistatud G1.
Avatud mobiil-operatsioonisüsteemid
2008. aasta lõpuks on avatud koodiga nii enimlevinud Symbiani mobiilseadmetele suunatud operatsioonisüsteem kui ka Google Android. Oma süsteemiga nokitseb ka LiMo (Linux Mobile) Sihtasutus.
Suuremat edu on oodata kahel esimesel. Symbiani taga on maailma suurim mobiiltelefonidevalmistaja Nokia. Androidi toetab peale arendajate kogukonna kõigi oma teenuste- ja infrastruktuuriga Google. Paljulubava algatuse on teinud ka telefoniehitaja OpenMoko, kelle telefoni puhul on peale tarkvara kõigile „avatud“ ka raudvaraskeemid.
Mobiilne internet
Nii Tele2, Elisa kui EMT pakuvad vähegi suuremates asustatud punktides talutava paketihinnaga kiiret 3G ja 3,5G mobiilset internetti, mille kiirus käib paremal juhul 7Mbps ligi.
Fenomen on Eesti Energia poolt kogu Eestit kattev Kõu, mis vajab küll eraldi modemit, kuid millel ei ole nn mõistliku kasutamise 3-gigabaidist mahupiirangut.
Wii ja Flip
Wii on peaaegu olematu võimsusega mängukonsool, mis pakub sellest hoolimata haaravat meelelahutust. 2007. aasta mais turule jõudnud firma Pure Digital toode Flip on pisikene ülilihtne videokaamera, mille müük paneb pika puuga ära Sony ja Canoni taoliste raskekaallaste videokaameratele.
Wii turuosa viimase põlvkonna mängukonsoolide seas on üle 60 protsendi ja 2007. aasta andmetel oli iga kuues USA pinnal müüdud videokaamera Flip.
MEMS
Mikroelektromehhaaniliste süsteemide populaarsus on raketina taevasse lennanud. Populaarsemad MEMS-id leiab aktseleromeetri näol Nintendo Wii juhtpuldist ja iPhone’st/iPod Touch’ist. Suuremad nutitelefonide valmistajad on kinnitanud, et aastal 2009 leiab parematest telefonidest MEMS-i güroskoobi. Tarbija jaoks tähendab see seda, et seadmed muutuvad veelgi intuitiivsemaks ja nutikamaks.
Apple võidukäik
Ligi kümme protsenti USA arvutiturust ja viis protsenti üle maailma müüdud arvutitest on Mac’id. Aasta tagasi oli Apple turuosa kordades väiksem.
Eestiski on alates 2008. aastast ühe asemel mitu Apple’i toodete edasimüüjat, mis on soodsalt mõjunud nii toodete saadavusele kui hindadele. Ja alates sügisest on Eestis saadaval ka iPhone.
