Võimalikud variandid on: a) uurida, kas vanakest saab kusagil elule turgutada, b) raske südamega minna uut salvestit ostma. Võtame variandi b.

Kui poes kõvakettasalvestitest rääkima hakata, läheb jutt ruttu keeruliseks. Et kas soovite digiboksi? Aa, hoopis salvestavat digiboksi? Või hoopis salvestavat telerit? Aga kas teenusepakkuja(te)lt ka juba küsisite? Ühesõnaga, kiirelt saab selgeks (kui veel selge polnud), et külluslikud salvestavate Pioneeride, Sonyde ja Panasonicute ajad on möödas.

Nüüd on võtmesõnaks digiboks ning neid pakuvad krüptoloogiliste nimedega firmad nagu Homecast, Kaon, Maximum jne. Muidugi tuleb teada, mis liiki (digi)televisiooni te üldse vaatate – on see DVB-T, DVB-C või hoopis IPTV. Ja tõepoolest – saateid salvestada võimaldavad ka uuemad telerid – nii et äkki peakski hoopis uue ostma?

Võib-olla tõesti. Aga et kõiki maailma asju on keeruline korraga võrrelda, jätsime telerid siiski kõrvale ja seadsime salvestavate "bokside" esmaseks eeltingimuseks vähemalt DVB-C-tuuneri ning kõvaketta olemasolu.

Siis aga selgus, et Euronicsi letil leidub vaid üks nendele kriteeriumitele vastav isend – Samsungi Blu-ray-pleier BD D8500. DVB-C-kaabeltelepilti pakuvad Eestis Starman ning STV (Elioni kaablis levib teatavasti IPTV), nii küsisime järgmisena neilt. Starmanilt saimegi kõvakettaga digiboksi Kaon PVR3000 ning STV valikus leidus Homecast HC8000.

Nii kurb kui see pole, rohkem valikut kõvakettaliste salvestite seas polegi. On küll odava(ma)id digibokse, millega saab ühendada välise USB-ketta, ent need on veidi lahjema kaalukategooria seadmed. Siiski võtsime võrdlusse ühe taolise Samsungi – BD D6900, mis on sisuliselt D8500 ilma kettata versioon, ent see-eest tublisti odavam.

Taoliste multifunktsionaalsete seadmete puhul tasub rõhutada paralleeli mis tahes muu nutimaailmaga – üks asi on teooria, teine asi aga reaalne kasutusmugavus. Ja viimase teadasaamiseks tuleb salvestitega mõnda aega koos elada. Selle käigus sai selgeks, et mitte ükski tänastest valikutest pole ideaalne – vähemalt loo alguses püstitatud küsimusele vastust otsides.

Plusse-miinuseid kõrvutades on parim salvesti Kaon – ent optilist kettaseadet sel pole ja siin-seal saab kasutusmugavuse osas norida, ka juhtus korra, et seade jooksis kokku.

Samsung(id) jälle lasevad kõikvõimalike plaate vaadata ja palju muudki, ent nende kasutamine salvestitena on küllalt nigel. Pildi kvaliteet ning reguleerimisvõimalused on aga esmaklassilised – ka SD-signaali üles-skaleerimisel. Küll aga puudub SCART-liides vanemate telerite jaoks.

Homecast pole samuti üldse halb salvesti ja omab Kaoni ees funktsionaalseid plussegi (teoorias), ent nigel RGB-pilt ja üldine kasutusmugavus panevad siiski Kaoni eelistama – kui neid kahte kõrvutada.

Aga – Homecastil on üks trump veel varuks, nimelt hind. STV pakub (viimaseid) laos olevaid seadmeid vaid 85 euroga – see on neli korda odavamalt kui teised kõvakettaga konkurendid. Tõsi, Kaoni päästerõngaks on Starmani poolt klientidele pakutav võimalus seadet 7eurose kuutasu eest rentida.

Üldistades jääb üle nentida, et lihtsaid (ja odavaid) täislahendusi pole. Kui esmane prioriteet on salvestusfunktsionaalsus, siis on parimaks kombinatsiooniks Kaon või Homecast pluss soovi korral mõni plaadimängija.

Kui salvestusomadused teisele kohale jätta, pole "nutikad" ja hea pildiga Blu-ray-Samsungid) halb valik, aga kineskoopteleriga need jällegi ei sobi (või vastupidi).

Ja muidugi, konservatiivseks jäädes on alati võimalik valida variant ning minna vana hea Pioneeriga remondimeeste juurde.

Artikkel ilmus täismahus ajakirja Tehnikamaailm mai numbris.

Foto: Tehnikamaailm

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!