Teel globaalsesse külla: kuidas pilveteenused meie tulevikku mõjutavad?
Inimesed ikka söövad, joovad, armastavad, töötavad ja magavad nagu nad tegid seda näiteks enne Auto24 portaali käivitumist. Mõnda toimingut nagu auto ostmine on nüüd võimalik teha kiiremini, aga areng ei ole sellest väga palju kaugemale läinud.
Kuid ärgem laskem ennast vaiksest algusest häirida. IT-pilveteenused alles hakkavad oma tõelist mõju ilmutama! 1930ndatel ei osatud aimata, et tehniline vidin nimega auto pole ainult kiirem transpordiviis, vaid toob endaga kaasa sellised suured ühiskondlikud muudatused nagu eeslinnastumine ja kaubanduskeskused.
Keegi ei osanud toona ennustada, et tänu autodele ei mängi 20. sajandi alguses lapsed enam kodutänaval, sest seal on oht auto alla jääda, vaid käivad ringides ja trennides, sest vanemad saavad neid kiirelt transportida. Sarnase suurusklassiga muudatusi on oodata ka IT-pilveteenustelt. Seda küll mitte päris täna, aga lähima kahekümne aasta jooksul kindlasti.
IT-pilveteenused põhinevad päris mitmel tehnoloogilisel arendusel. Kui nüüd kõige fundamentaalsemalt (tehnoloogia) tasandilt alustada, ei oleks pilveteenuseid, kui puuduks töökindel elektrivarustus ning töökindel, kiire ning soodne andmeside. Kuid nende kõigile tuttavate eelduste kõrval on olulised ka arengud serverite riistvara ja tarkvara vallas.
Riistvara osas on areng olnud kõige kiirem. Arvutusvõimsuse, mälu- ja kettamahu hinna-jõudluse suhtarv on langenud viimase 10 aasta jooksul mitmekümnekordselt. Tänaseks ei ole riistvara maksumus enamuse pilveteenuste puhul enam mingi teema.
Tarkvaratehnoloogia ja arendusvahendite osas on areng olnud ka kiire ja tänapäevaste arendusvahenditega varustatud programmeerija suudab ära teha mitme 1990ndate lõpu programmeerija töö. Samas võib siin veel efektiivsust kasvatada.
Tehnoloogiliste eelduste kõrval on pilveteenuste läbilöögiks olnud väga olulised ka muudatused muudes valdkondades. Võib suhteliselt kindlalt väita, et IT-pilveteenuseid ei oleks, kui:
* Puuduksid võimalused krediitkaardiga, PayPal-ga või muul viisil maksta
* Ei osataks inglise või muud suurrahva keelt
* Ei osataks kasutada arvutit ja internetti
* Tarkvara, arvutid, mobiilid või internetiühendus ei oleks väga odavad või suisa tasuta
* Veebis surfamine ei oleks lõbus, mugav, popp ja noortepärane
* Mõni suurfirma või organisatsioon piiraks tõsiselt internetiteenuste soodsa hinnaga või suisa tasuta kasutamist. Õnneks ei käitu netifirmad nagu filmistuudiod ja plaadifirmad.
* Inimesed ei usaldaks keskseid IT-süsteeme andmeturbe või töökindluse probleemide tõttu. Õnneks on meil palju riike, mis käituvad kodanikega nagu Rootsi ja Eesti, mitte nagu Süüria või Liibüa.
Tänaseks oleme mõned aastad elanud olukorras, kus kõik IT-pilveteenuste läbilöögiks vajalikud eeldused on täidetud. Nii eraisikud kui ka ettevõtted on võtmas kasutusele järjest rohkem netiteenuseid (Facebook, Flickr, Gmail, hot.ee, Salesforce.com, SugarCRM, Soovitusindeks jt), portaale (City24, Cherry.ee, Auto24 jt) e-teenuseid (E-kinnistusraamat, E-äriregister jt) ning pilvraaliteenuseid (Dropbox, veebimajutus, virtuaalserverid).
Tulevikku projitseerides võib olla kindel, et pilveteenuste loomise eeldused muutuvad järjest paremaks ja seega saab IT-pilveteenuseid olema aina rohkem ja rohkem. Me hakkame neid aina enam kasutama, usaldama ja neist aina enam sõltuma. Kindlasti loome me aina enam pilveteenuseid, mis omakorda kasutavad teisi pilveteenuseid, avalikke andmebaase ja pilveteenustel töötavaid pilveteenuseid. See omakorda toob kaasa järgmised arengud.
IT-teenuste arenduse seisukohalt on järgmiseks sammuks ettevõtete ja organisatsioonide vahelise või suisa tervet majandussektorit katvate netiteenuste teke.
Võimalus vahetada e-arvetega arveldusinfot on siin esimene samm, kuid miks ei võiks näiteks Eesti autokaupmees näha, et Jaapani maavärina tõttu seiskus auto elektroonikakomponendi tootmine ja kliendile lubatud tarne aega tuleb nihutada kahe kuu võrra.
Pidevalt paraneb ülevaade sellest kus mõni ese, seade, masin või keegi parasjagu on ja mida ta teeb. Paraneb ka ülevaade sellest, kelle käes ja kuidas raha liigub. Selle positiivne tulemus on, et vähenevad „offline“ pettused ja kuritegevus. Paraku suureneb online-kuritegevus.
Kuna digitaalne elu muutub järjest olulisemaks, muutub ühiskondlik digitaalne lõhe järjest suuremaks, kui sellega aktiivselt ei tegeleta.
20 aasta pärast on arvuti ja internetikasutuse oskus sama oluline nagu täna on kirjutamisoskus. Kes ei oska siis arvutit ja internetti kasutada, on suurest osast ühiskondlikust elust kõrval: pileteid ja elektroonikat valida ja osta nad ei saa, riigiga asju ajada nad ei saa, suurettevõtetega ja pankadega asju ajada saab ainult suure lisatasu eest. Rääkimata sellest, et praktiliselt puuduvad töökohad. kus arvutioskust vaja ei oleks.
Ettevõtetega on lihtsam – kes IT teenuseid aktiivselt ei kasuta, jäävad lihtsalt konkurentidele efektiivsuses, müügi-, turundus- ja ostuvõimekuses alla.
Ettevõtted ja asutused muutuvad järjest avatumaks ja läbipaistvamaks. Läbi e-teenuste on võimalik näidata klientidele, kuidas teenindamine, tootmine või menetlemine käib. See vähendab võimalust küsida kaubale suurt juurdehindlust, varjata teeninduses juhtunud hooletusvigu või menetleda mõnda otsust ebakorrektselt. Kõik see omakorda suurendab ausust ja usaldusväärsust.
Kaugtöö ja rahvusvahelise koostöö osakaal kasvab. Selles osas on tehnilised eeldused ammu olemas, aga harjumused on alles tekkimas. Näiteks IT ja iduettevõtluse sektoris on viimase paari aasta jooksul järjest süvenenud trend postitada sotsiaalvõrgustikes teateid inglise keeles.
IT pilveteenused muudavad meie elu märkimisväärselt. Tänu pilveteenustele tekib meil võimalus palju rohkem teada, näha ja juhtida. Me näeme, kuidas meie algatatud detailplaneeringut menetletakse, kas ja kuidas mõjutab planeeritud lennujuhtide streik meie tellitud kauba tarneaega, milline ettevõte on aus ja millise kaupmehega asju ei tasu ajada.
Samuti näeme, mida meie sõbrad, lapsed või abikaasa parasjagu teevad. On nad tööl, koolis või mõne huvitava inimesega kohtumas. Kokkuvõttes pole selles aga midagi uut ega hirmsat! Tänu IT pilveteenustele liigub meie ühiskond info avalikkuse osas normaalse külaühiskonna tasemele, kus kõik teavad kõike.
Ainus erinevus on, et meie külas ei ole 30 peret ja üks pood, vaid kõik inglise keelt rääkivad maailma kodanikud ja miljonid ettevõtted.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!