Šveitsi valitsus: netipiraatlus pole halb, meie seda ei keela!
Otsus põhineb tellitud uuringul, et kui palju netipiraatlus ühiskonda halvas mõttes mõjutab, mis lõpes järeldusega, et mitte palju, kirjutab TorrentFreak.
Valitsuse kommentaar kõlab umbes järgnevalt. Iga kord, kui inimkond hakkab uut meediatehnoloogiat kasutama (antud juhul internet), on seda kuritarvitatud. See on hind, mida makstakse progressi eest. Võitjad on need, kes oskavad uut tehnoloogiat oma kasuks rakendada, kaotajad on need, kes jäävad maha ja jätkavad vanade ärimudelite järgimist.
Lisaks: valitsus ei usu, et meelelahutustööstuse esindajad lokkavast piraatlusest hoolimata raha kulutavad. See järeldus põhineb mullusel hollandlaste uuringul, mis tegi sama järelduse (Holland ja Šveits on paljudes aspektides sarnased riigid).
Uuring kinnitab, et umbes kolmandik üle 15 aasta vanustest kodanikest tegeleb netipiraatlusega. Seda võib aga võtta pigem teisejärgulise tähtsusega tegevusena, kuna meelelahutusele mõeldud raha ei jää neil kulutamata.
Nad käivad näiteks rohkem kontsertidel ja piraadid ostavad keskmiselt koguni rohkem uusi videomänge kui lihtsalt ausad ostjad. Mida vähem tuntud bänd, seda rohkem on sellel ka muusika levimisest kasu.
Uurimus seab kahtluse alla ka teiste Euroopa riikide piraatlusevastase võitluse vahendid, olgu siis kalliduse tõttu (prantslaste Hadopi) või seaduslikkuse põhjal (ÜRO nimetas ju netile ligipääsu inimõiguseks).
Saitide või nende sisu filtreerimine ja blokeerimine ei sobi Šveitsi valitsusele samuti, kuna need rikuvad kõnevabadust ja küberprivaatsust. Ja isegi kui neid rakendada, leiab võimalusi neist mööda hiilimiseks. Lisaks on riigis keelatud failijagajate IP-aadresse koguda.
Kokkuvõttes: kuna ühiskond ei jää sellest vaesemaks, ärge vinguge ja leiutage netiajastule sobivad ärimudelid.
Šveitsis elab 2010. a seisuga umbes 7,87 miljonit inimest.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!