Steve Jobsi mõtted Flashivabast tulevikust
Jobsi "essee" algab ühise mineviku meenutamisega. Apple oli Adobe'i esimene suurklient, kui võttis nende Postscripti keele kasutusele oma Laserwriteri printeris. Apple ka investeeris Adobe'i, omas aastaid 20 protsenti nende aktsiapakist ja ettevõtted töötasid elektronkirjastamise vallas koos. Paraku on nende teed lahku läinud ja suurim ühendav tõik on, et Macikasutajad moodustavad umbes poole Adobe'i Creative Suite'i toodete ostjaskonnast.
(1) Tarkvara avatus
Jobs heidab ette, et Adobe'i tooted on 100% suletud lähtekoodiga – Flashi saab praktiliselt kirjeldada ainult suletud süsteemina. Jobs tunnistab, et ka Apple'il on palju suletud tooteid, aga firma on tugevalt veendunud, et kõik netti puudutavad standardid peaks avatud olema. Seetõttu kuuluvad nende valikusse hoopis HTML5, CSS ja JavaScript. Apple loob ka ise avatud veebistandardeid nagu WebKit, mida kasutab praktiliselt iga taibutelefoni netilehitseja.
(2) Täisveebi argument
Adobe on korduvalt maininud, et Apple'i mobiilseadmed ei paku ligipääsu interneti täiskogemusele, sest 75% veebivideodest kasutab Flashi. Jobs meenutab, et enamik sellest on kättesaadav ka tänapäevasemas vormingus H.264, mida kasutavad iPod-iPad-iPhone, ja loetleb kõiki keskkondi, mis saavad Flashita hakkama (YouTube, Vimeo, Facebook jpt).
Jobs ei näe probleemi ka Flashi mängudest ilmajäämises, sest App Store sisaldab üle 50 000 mängu ja "meelelahutusteose", paljud tasuta. Selles löövad iPhone, iPod ja iPad iga teist platvormi maailmas (kohe kindlasti kvantiteedi poolest, lisame omalt poolt).
(3) Töökindlus, turvalisus ja jõudlus
Jobs meenutab Symanteci uuringut, mis näitab, et Flash on 2009. aasta arvestuses üks ebaturvalisemaid keskkondi. Ta lisab, et Flash on nr 1 põhjus, miks Macid kokku jooksevad, kuigi Apple on Adobe'iga aastaid koostööd teinud, et see probleemist vabaneda. Nii et Flashist loobumine teeb Apple'i mobiilseadmed töökindlamaks ja turvalisemaks.
Jobs leiab, et Flash pole ka muidu mobiilseadmetel hästi töötanud, ja Adobe pole suutnud aastate jooksul seda neile demonstreerida. Nad on samuti edasi lükanud Flashi toomist taibutelefonidele, algselt lubatud ajast (2009. a algus) juba 2010. aasta teise pooleni.
(4) Akukestvus
Mobiilseadmed peavad akukestvuse pikendamiseks videot riistvaraliselt dekodeerima, tarkvaraline lahendus on liiga kulukas. Paljud mobiilsed kiibid ja "iga Blu-ray DVD pleier" kasutavad selleks H.264 standardit, ütleb Jobs. Flash lisas hiljuti H.264 toe, aga peaaegu kõikide Flashi veebisaitide video nõuab hetkel vanemat dekooderit, mis peab jooksma tarkvaraliselt. iPhone'i puhul tähendab see akukestvuse kahekordset lühenemist (10 tunnilt viiele).
Jobs lisab ka, et kui veebisaidid taaskodeerivad video H.264-s, võivad need pakkuda Flashi kõrvalejätmist. Apple'i Safari ja Google'i Chrome brauserid mängivad neid pluginate abita ja ideaalselt, ja need näevad Apple'i mobiilseadmetel väga head välja.
(5) Touch
Flash loodi arvutihiirt kasutavatele PC-masinatele, mitte puuteekraani silmas pidades. Paljud Flashiga veebisaidid kasutavad hiirele sobilikke ülesõidu-efekte*, mida peab puutetundlikele seadmetele ümber kirjutama. Kui seda juba teha, miks mitte kasutades moodsat lahendust nagu HTML5, CSS ja JavaScript, küsib Jobs kavalalt. (Isegi, kui Apple toetaks Flashi, peaks Flashisaidid neile ikkagi ümber kirjutama.) Arendajad pole sellega ilmselt nõus, et siis on vaja kohe kõik ümber kirjutada.
* ülesõit: rollover, JavaScriptis kirjutatud programmijupike. See muudab veebilehe mingit, harilikult graafilist elementi, kui tekstilõigust või pildist hiirekursoriga üle sõita. Kasutusel harilikult kasutaja sekkumise eesmärgil, kutsudes kuhugi klikkima.
(6) Tähtsaim põhjus
Adobe ei hooli sellest, et Apple'i mobiilseadmete rakendused oleks parimad, mis võiks olla, sest Flash elab ka teistel platvormidel, ütleb Jobs. Kui tarkvaraloojad sõltuvad platvormi arendaja kontrolli alt väljasolevast tarkvaraloomise keskkonnast, jäävad nad selle autori edumeelsusest ja koostöövalmidusest sõltuvaks. Jobs teab "valusast kogemusest", et see sünnitab standardile mittevastavaid rakendusi.
Ta meenutab ka, et Adobe oli ajaliselt viimane suur "kolmandast osapoolest" arendaja, kes täielikult Mac OS X adopteeris. Neil kulus selleks ligi kümme aastat (Cocoa). Nii et Adobe oleks pidanud rohkem head tahet välja näitama.
Lõpetuseks
Flash loodi arvutiajastul, arvutile ja hiirele. Alanud mobiilseadmete ajastu märksõnad on aga vähese energiatarbega seadmed, puutetundlikkus ja avatud veebistandardid - kõigis kolmes on Flashil suuri puudusi. Et Apple'i mobiilseadmetele sobivat videomaterjali ja rakendusi (200 000) on tohutu palju, pole Flashi seega enam tegelikult vaja. Milleks teile vanad lahendused, küsib Jobs lõpetuseks.
***
Avalik kiri sünnitas ruttu ka mitmesuguseid vastuseid, muuhulgas nii tehnikaajakirjanikelt, Adobe'i esindajatelt.
DVICE.com võtab Jobsi jutu vaimukalt kokku nõnda: Flash peab kaduma, sest ei lase Apple'il kõike kontrollida, jooksutab Apple'i tooteid kokku ja sööb liiga kiiresti akut.
Techradari ajakirjanik naudib järjekordset Steve-o-grammi (nagu ta seda kirja nimetab) ja püüab artiklis osutada kõigile juhtumitele, kus Jobs on reaalsust moonutanud, et tema vaatenurk parema mulje jätaks. Näiteks võib vaielda väidete vastu, et suurem osa netivideodest on saadaval juba H.264 vormingus, et Flash ei toeta puutetundlikku tehnoloogiat ja et Apple on suutnud ebastandardsete rakenduste ilmumist iSeadmetele seni vältida. Ta nõustub Jobsiga paljudes punktides, aga mitte meelestatusega.
Teine Techradari ajakirjanik leiab isegi rohkem näiteid, kuidas Jobs on fakte väänanud oma eesmärgile vastama. Aga see on väga pikk nimekiri, nii et huvilistel soovitaks pigem algne postitus läbi lugeda. (Neljas link uudise lõpus.)
