Ainuke häda on selles, et ega S-il ja Note'il suurt erinevust pole, mida tehnoloogia-ajakirjanikud on märkinud praktiliselt esimestest Note'idest alates.

Jah, igal Note'il on telefonikorpusesse peidetav puutepliiats, mõni uuem moekam lahendus või võimalus, mida mõni kuu vanemal S-il pole, ja veelgi kõrgem hind, aga sellega asi jämedalt võttes piirdub.

Jah, nii S kui ka Note on väärt telefonid, aga kas kahel ülikallil seadmel on nii väikese ajavahega mõtet? Mullu septembris ilmunud Note8 hind algas 999 eurost, tänavu märtsis ilmunud S9 ja S9+ hinnad vastavalt 799 ja 859 eurost. Tootja näitab uut Note'i augusti keskel ja see on kõmu põhjal isegi kallim kui eelkäija.

Samsungi kodumaalt Lõuna-Koreast on veebi liikvele jõudnud jutud, et firma ise on ka kahe tippsarja vähesest mõttekusest aru saanud ja plaanib need kokku sulatada. Mis oleks igati loogiline, arvestades kui vähe neil vahet on põhiaspektides, mis ostjale tõesti korda lähevad (välimus, kaamera, enim kasutatud lahendused, ilmselt võib siia lisada ka hinna).

Tippsarjade kokkusulatamine tähendaks ilmselt edaspidi kolmes suuruses S-mudelite pakkumist, millest suurima ekraaniga variandil on puutepliiats kaasas. Telefonifänni seisukohast muutuks seega õige vähe. Küll aga võib see tootjale näiteks arendus- ja turunduskulusid kokku hoida.