mPedigree projekt võimaldab ravimilt saadud koodi tekstisõnumiga ühele numbrile saata ja selle ehtsuses veenduda. Nigeerias tuli see hiljuti kasutusele ja algatuse käigushoidjad plaanivad selle ka mujal Aafrikas teoks teha. (Nigeeria valitsus otsustas juulis, et kasutab tehnoloogiat tulevikus kõigi, mitte ainult malaariaravimite puhul.)

mPedigree lõi gaanalasest ettevõtja Bright Simons, tehnoloogia ja turva-infrastruktuur pärinevad Hewlett-Packardilt. Iga iseseisev ühik omandab unikaalse koodi, mille nägemiseks tuleb kattekiht maha kraapida, täpselt nagu kiirlotopileti puhul.

Kui saadudnumber tekstisõnumiga kindlale numbrile saata, tuleb vastuseks "OK", kui ühik on registreeritud ja seega ilmselt ehtne. Samuti seisab vastuses tootja ja realiseerimistähtaeg. Kui seevastu ravim pole arvel ja võib seega olla võlts, saabub sõnum kirjaga "Ei".

Süsteem on tasuta, selle maksavad kinni ravimifirmad ja valitsused.

Asjatundjad hindavad, et igal aastal sureb umbkaudu 700 000 musta mandri elanikku, kes võtsid malaaria või tuberkuloosi vastu võltsravimit. Mõni võltsing koosneb peamiselt saepurust, beebipuudrist ja veest. Võltsingud kiirendavad ka ravimi suhtes resistantsust. Kui aktiivset toimeainet on liiga vähe, ei tapa see sihtviirust või baktereid, kuid annab võimaluse sellel muteeruda ja tapvam vorm omandada.

Teadmine, et ravim on ehtne, võib meelitada rohkem aafriklasi neid üldse kasutama, mis aitab samuti elusid päästa.

Jõukamad riigid kasutavad ammusest arstimite autentsuse kinnitamiseks kalleid lahendusi ja tehnikat, näiteks liikuvaid laboreid ja käsitsi kasutatavaid spektromeetreid, mis testivad, kas õigeid aktiivseid toimeaineid on ettenähtud kogus.

WHO (World Health Organization) eelnevad uuringud on näidanud, et 30-60 protsenti Aafrikas levivatest arstimitest on võltsingud või mitte küllalt head. Gaana valitsuse esindajad usuvad, et neil tegeleb õigete varastamise ja asendamisega terve narkokartell.

Nigeeria valitsus peab sidefirmadega läbirääkimisi, et tekstisõnumite hindu alandada, et rohkem ravimitootjaid süsteemiga liituks. Lahenduse vastu ilmutavad huvi ka Keenia, Uganda ja Tansaania esindajad. Seda on väikeses ulatuses testitud ka Gaanas, Keenias, Ruandas ning Nigeerias. Viimase valitsus katsetas sarnase süsteemiga ka suhkrutõveravimi suhtes ja enam kui 20 000 inimese osavõtul.

Aafrikas on nii palju mobiiltelefone, inimesed kasutavad neid näiteks pangatoimingute sooritamiseks, et süsteem sobib sinna hästi.