Varem ei ole PPA ühelegi Eestist väljaspool asuvale partnerile andnud õigust väljastada Eesti isikut tõendavaid dokumente. E-residentsuse digi-ID-sid on seni väljastatud ainult PPA teenindustes ja Eesti Vabariigi välisesindustes. Täna sõlmisid aga siseministeerium, PPA ja VFS South Korea viisakeskus vastavasisulise koostööleppe, mille alusel saab e-residendi digi-ID-d välja anda ka Lõuna-Korea Souli viisakeskus.

PPA peadirektor Elmar Vaher ütles, et tegemist on pilootprojektiga, aga kui e-residendid uuenduse hästi vastu võtavad, siis on võimalik, et laiendame digitaalsete isikutunnistuste väljaandmise võimalust ka teistesse viisakeskustesse üle maailma. "Kaalume võimalust, et tulevikus võiksid viisakeskused väljastada ka Eesti kodanike dokumente, et üle maailma elavatel eestlastel oleks mugavam oma dokumenti kätte saada,“ ütles Vaher.

Siseminister Andres Anvelt lisas, et pikemas perspektiivis on e-residentsuse arendamisel globaalseks teenuseks oluline ka automaatne biomeetriline identifitseerimisüsteem ehk ABIS, mille arendustöö algab järgmisel aastal. „Meie isikutuvastussüsteemid on juba praegu turvalised, aga töö sellega ei lõppe kunagi ning turvalisuses peame kindlasti ohte ennetama, mitte neile reageerima, sest siis on juba hilja,“ sõnas Anvelt.

PPA identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Mai Selke ütles, et Lõuna-Koreast sai esimene koostööriik mitme faktori koosmõju tulemusena. "Lõuna-Korea on kõrgelt digitaliseeritud ja tehnoloogiliselt arenenud riik, riigina tunnevad nad huvi uuenduslike lahenduste vastu nagu e-residentsus ja lisaks on Lõuna-Korea ekspordimajandusena huvitatud tugevatest kontaktidest välismaailmaga. R-residentsus on üheks võimalikuks vahendiks just ettevõtluse arendamiseks Euroopa Liidu suunal.

Selke ütles, et täpset e-residentsuse kasutajaskonna suurust Lõuna-Koreas on keeruline prognoosida, kuid kõrge digitaliseerituse ja tehnoloogilise arengu tõttu ja tugeva ekspordile suunatuse tõttu on potentsiaalne huvi suur. "Juba praegu on Lõuna-Koreast sadu e-residentsuse taotlusi vaatama sellele, et riigis endas väljastuskoht puudub," lausus ta.

Kõige enam on e-residendiks saamise taotlusi esitanud Soome, Venemaa ja Ukraina kodanikud. Lisaks on e-residentide seas ka Hiina, Jaapani, Lõuna-Korea ja teiste Aasia riikide kodanikke.