Peidetud tulemäed: Antarktika jääkilbi alt avastati maailma suurim vulkaanidevõrgustik

 (6)

Peidetud tulemäed: Antarktika jääkilbi alt avastati maailma suurim vulkaanidevõrgustik
Kuskil siin meie all need vulkaanid on. Reuters

Geoloogid teatavad, et on Antarktikast leidnud peaaegu sada uut vulkaani, mis asuvad jää all. Nüüd on vaja kiiresti välja selgitada, kui paljud neist võivad mingil hetkel tulevikus purskama hakata.

Vulkaanid avastati Lääne-Antarktika rifti uurides. Rift on piirkond, kus toimub maakoore ja litosfääri (Maa väline tahke kivimkest, mis pole aga maakoore sünonüüm, kuna sisaldab ka vahevöö ülemist osa) rebenemine. Riftide tekkepõhjuseks on laamade lahknemine ja neis paigus esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid.

Kokku on Lääne-Antarktika riftipiirkonnas nüüdseks tuvastatud 138 jääalust vulkaani. Neist 91 leiti just viimase uuringuga.

"Suur küsimus on nüüd, kui paljud neist vulkaanidest on aktiivsed. Me peame selle võimalikult ruttu välja selgitama," ütles Robert Bingham Edinburghi ülikoolist The Guardianile. Ta lisas, et iga tegur, mis jää sulamist soodustab (ja vulkaanipurse teeb seda kindlasti), kiirendab ka jää või sulavee maailmamerre sattumist ja suurendab sinna sattuva jää või vee kogust. See omakorda võib tõsta üldist merevee taset. Võimalik vulkaanipurse ise midagi või kedagi Antarktise pinnal olevat ei ohusta, kuna tulemägesid kattev jää on väga paks.

Loe veel

Seotud lood:

Binghami meeskond uuris jääkilbi all asuvat riftisüsteemi radariga, mis on võimeline ka läbi paksu jää basaldist moodustisi tuvastama. Otsiti selliseid, mis oleksid vormilt koonilised. Kui juba varem oli Lääne-Antarktikast leitud 47 jääalust vulkaani, siis nüüd lisandus neile Rossi šelfiliustiku ja Antarktika poolsaare vahele jäävas piirkonnas umbes 3500 kilomeetri laiusel maa-alal veel 91 uut "tippu". Vulkaanide kõrgus jääb 100 ja 3850 meetri vahele ja mõni neist on enam kui nelja kilomeetri paksuse jääkihi all. Teadlased arvavad, et niisuguseid vulkaane võib olla veel palju rohkem.

Punased jooned tähistavad Antarktise satelliidifotol rifti asukohta. NASA

"Ma arvan, et tõenäoliselt võib see piirkond olla kõige tihedamalt vulkaanidega kaetud ala tervel planeedil; isegi tihedam kui Ida-Aafrika, kus on koos Nyiragongo, Kilimanjaro, Longonot ja paljud teised aktiivsed vulkaanid", ütles Bingham.

Kui jää sulamise probleem kõrvale jätta, spekuleerivad teadlased, et vulkaanide aktiivsus meie planeedil üldiselt võib olla otseses sõltuvuses nende kohal olevast jääkilbist või selle puudumisest. "Suurem osa aktiivseid vulkaane asuvad praegu piirkondades, mis on alles hiljuti, pärast viimase jääaja lõppu jää alt vabanenud - näiteks Islandil ja Alaskal," ütles Bingham. "Ühe teooria järgi võib see olla nii seepärast, et ilma jää surveta vabanevad vulkaanid pinge alt ja muutuvad aktiivsemaks."

Kuna Antarktika jää on niigi tänu kliima soojenemisele varasemast märksa kiiremini sulamas, võib sulamise tõttu kahaneda jää poolt vulkaanidele avalduv surve ning selle tulemuseks võivad olla vulkaanipursked, mis omakorda jääd sulatavad ja merevee taset tõstavad.

Teadusartikkel, mis antarktilisi vulkaane käsitleb, ilmus toimetistesarjas Geological Society's Special Publications.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised