Peaaegu neliteist Eesti riigieelarvet: küberpättide saagiks langes mullu 140 miljardit eurot

 (6)
Peaaegu neliteist Eesti riigieelarvet: küberpättide saagiks langes mullu 140 miljardit eurot
Reuters

Veebiturbeettevõte Norton by Symantec avaldas eile eelmise aasta kohta käiva kokkuvõtte, milles on välja arvutatud ka see, kui suur summa langes mullu küberröövlite saagiks. Nagu ettevõte uuringu sissejuhatuses teatab, on tavalised netikasutajad liialt enesekindlad, mistõttu on röövitud raha kogusumma kopsakas - tervelt 140 miljardit eurot. Võrdluseks - Eesti riigieelarve maht ületas tänavu esmakordselt kümne miljardi euro piiri.

Päris ülemaailmseks uuringut nimetada ei saa, kuna kõiki maailma riike uuringusse kaasatud ei olnud, neid oli kokku vaid 20. Suuremad olid siiski esindatud - USA, Hiina, India, Brasiilia, Saksamaa ja Mehhiko näiteks (Eesti kohta andmeid polnud, meile geograafiliselt lähim riik uuringus on Rootsi). Uuringut saab pikemalt lugeda siit.

Kokku puutus vaadeldud riikides üle maailma mullu küberkuritegevusega kokku 978 miljonit inimest. Näiteks USA-s oli see arv 143 miljonit tavatarbijat, mis on rohkem kui pool USA täiskasvanud online-elanikkonnast. Ühendriikides oli küberkuritegevuse tõttu tekkinud kogukahjum 19,4 miljardit dollarit ja igal ohvril kulus peaaegu 20 tundi (ülemaailmne keskmine oli aga lausa 24 tundi) selleks, et kuriteo tagajärgi siluda. Rootsis, meile lähimas vaadeldud riigis puutus küberkuritegevusega kokku üle 2 miljoni inimese ehk iga viies, kuivõrd riigis elab 9,9 miljonit inimest.

Seotud lood:

Olgu öeldud, et Symantec arvestas küberkuritegevusega kokku puutumise sekka ka selle, kui kasutaja või mõne tema tuttava seadmes laiutas mõni viirus või mingitlaadi pahavara.

Ettevõte märgib negatiivse tendentsina, et suurem osa ohvritest kasutab küll kodus ja tööl mitmeid erinevaid nutiseadmeid, ent samas kipuvad need inimesed erinevates seadmetes ja erinevatel kontodel samu salasõnu pruukima. 39 protsenti küberkuritegude ohvriks langenud inimestest uskus sealjuures ise, et nad on võimelised oma andmeid hästi kaitsma ja kolmandik oli veendunud, et nende risk ohvriks langeda oli väike.

„Kasutajate käitumisest joonistub välja murettekitav trend - hoolimata pidevast infost küberkuritegude kohta, mida meedia edastab, tunnevad inimesed end haavamatutena,“ sõünas Symanteci tarbijaüksuse asepresident Fran Rosch.

Symantec annab raportis ka soovitusi, millest mitmed on tegelikult juba kaua üldteada olnud, ent nagu näha, väärivad siiski üle kordamist. Nii soovitab ettevõte esiteks igaühel luua parool, mis pole seotud inimese avalikult teadaoleva informatsiooniga, kuna sellist on hõlpsam ära arvata. Mida pikem salasõna, seda parem. Kaaluda tasub ka kahetasandilist autentimist, kui võimalik.

Teiseks soovitatakse olla kursis sellega, missugusesse traadita neti võrku end sisse logitakse. Kui tegu on avaliku kaitsmata võrguga, tasub kindlasti vältida kõiki protseduure, mille juures on tegu avaliku info jagamisega.

Samamoodi soovitatakse koju uute nutikate seadete installeerimisel alati esimese asjana nende vaikimisi paroolid ära vahetada, et kasvõi termostaadi kaudu sinu järgi luurata ei saaks. Muidugi hoiatatakse ka, et ei tasu klikkida võõrastele linkidele, avada suvalisi manuseid ega teha ka muud säärast.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare