Parts: tööstus vajab “Šveitsi kella”

Möödunud reedel toimus Kumus Eesti Tööandjate Keskliidu aastakonverents „Tuulelohe lend“, kus majandusminister Juhan Parts, kutsus ettevõtjaid panustama tootearendusse ja innovatsiooni, teatades samas ka vastavast 700 miljoni kroonisest tõukeprogrammist.

Minister Partsi sõnavõtu kokkuvõttest tuleb välja üks eesti majanduse jaoks üpris nutune asi: 2006 aastal nimetasid ainult 0,8 protsenti ettevõtetest oma kulude hulgas rahapaigutusi teadus ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Selline number tähendab seda, et 99 ettevõtjat sajast on rahul olemasoleva olukorraga ja ei panusta oma toote või teenuse sisulisse arengusse, mis omakorda tähendab stagnatsiooni.

Ühest küljest palkade kasv on kergitanud sisetarbimist niivõrd, et käesoleva aasta jaanuaris raporteeris Statistikaamet rekordilisest 11 protsendipunktilisest inflatsioonist. Mis näitab omakorda seda, et inimesed ostavad ära peakõik, mis kaupluselettidele välja pannakse. Tänu säherdusele hullumeelsele numbrile kutsus ka Hansapanga analüütik Maris Lauri rahvast üles kodanikualgatuse korras kaupmehi korrale kutsuma. „Öelge kaupmeestele, et hinnad on liiga kõrged“ olid tema sõnad.

Teadus ja arendustegevuse juurde tagasi tulles tähendab see seda, et meie ettevõtjate jaoks on olukord piisavalt mugav, et ei ole vajadust innovatsiooniga tegeleda. Kahjuks karta tuleb sellist asja, et meie (ikka veel) hea majandusolukord ei ole piisavalt motiveeriv, et 700 miljonit toetusraha paneks ettevõtjad mõtlema tootearendusele. Kui on piisavalt tarku ettevõtjaid, saame hakkama ilma revolutsioonilise situatsioonita, kuid paraku hakatakse end liigutama alles siis kui ora on juba sügaval tagumikus.

„Usun, et Eesti tööstusest on võimalik leida viis valdkonda, mida oskuslikult brändides kujuneks välja meie nn Šveitsi kell,” ütles Parts oma Eesti tööstuse tulevikuvõimalusi käsitlevas ettekandes. „Millisest meie tööstussektorist võiks tulla see bränd, mis suudaks haarata 500 miljoni inimese suuruse turu ning millega seostuks igal Euroopa inimesel Eesti?”

Positiivsemate nootidega lõpetades, siis Eestis on olemas peale Skype veel mõni maailmatasemel firma ja üheks selliseks on Audes. Audes on kunagisest Estoniast välja arenenud helitehnikatootja, kes maailma audiofiilide seas on sama hästi tuntud, kui tavainimene teab Nokiat. Audes ei tooda küll massidele, kuid omamoodi heaks näiteks innovatsioonikesksest firmast on ta siiski — väike firma, kelle toodang on äärmiselt teadmistemahukas ja nende toodetud kõlarite hinnadki käivad Šveitsi kelladega ühte sammu. Audesel on oma labor, kus täiustavad pidevalt oma toodangut ja mõtlevad pea iga nädal midagi uut välja. Riigi abist rääkides ei oleks vaja Audese puhul enam nii väga innovatsiooni panustada, kuivõrd aidata firmal end Euroopa turul nähtavaks teha.

„Kui praegu annavad ettevõtete kulutused teadus-arendustegevusse veidi üle ühe protsendi SKP-st, siis aastal 2012 võiks see olla juba kaks protsenti, millest pool peaks tulema erasektorilt. Esimese hooga võib tunduda, et miks näha nii palju vaeva millegagi, mis annab meie majanduse statistikasse nii vähe. Tuleb aga endale teadvustada, et viie ja kümne aasta perspektiivis on siiski tegemist äärmiselt olulise strateegilise tegevusega ja meie tööstuse tuleviku võtmesõnaga” lausus Parts.