NSA serverid ei tule koormusega toime - 13 kuu jooksul on nad kümme korda õhku lennanud
Rahvuslik Julgeolekuagentuur (National Security Agency ehk NSA) on elektroonilisele luurele pühendunud riiklik ametkond USA-s, mida on viimasel ajal kirutud Edward Snowdenilt pärinevale infole tuginedes kui agentuuri, mis on võtnud endale õiguse nuhkida peaaegu igaühe järgi.
Mitme välisriigi liidridki on teinud skandaali, kuigi tegelikult ei tea me siiani, kelle järel ja mis otstarbel NSA rohkem nuhib - terrorismivastane võitlus on olnud küll prioriteet, aga selge on see, et ta pole ainult terrorismiohu järele nuhkiv ametkond. Samas, on juba 2001. aastast alates kostnud pidevalt etteheiteid, et ainult elektroonilistele kanalitele toetudes pole võimalik al-Qaidale jälile saada. NSA jäi aga olulisemakski luureagentuuriks kui CIA.
Wall Street Journalile kättesaadava info kohaselt on NSA serverid viimase kolmeteist kuu jooksul juba kümme korda läbi põlenud või isegi õhku lennanud. Sellega on hävinenud tuhandete dollarite eest tehnikat, ja võibolla läinud kaotsi ka olulist infot. Toimunut iseloomustatakse kui "arc fault failure" - kaarleeke ehk "välgulööke" serverikastis, mis tekitavad väiksemaid plahvatusi, sulatavad metalli ja põletavad läbi toitejuhtmeid.
Utah osariigis Bluffdale'is asuva salajase andmetalletuskeskuse tegelikust võimsusest pole selget pilti, on oletatud, et seal on võimalik talletada eksabaite või zettabaite infot, mis teeb sealsete arvutite võimsuse oluliselt suuremaks kui Google'i serverite oma. Eksabaiti võrreldakse 100 000-kordse USA Kongressi raamatukogu mahuga, zettabait on veel tuhat korda suurem ühik.
Utah keskus on olnud Pentagoni uuema aja suurimaid ehitusprojekte, alustatud 2011. aastal, maksumusega 1,4 miljardit dollarit. Seda, kui palju sealsed serverid juurde maksid, pole teada. Esimene osa keskusest oleks pidanud ametlikult käiku võetama tänavu septembris, aga katsetustel on ilmnenud ridamisi tõrkeid ja nüüd võib oletada tema avamisel isegi aastast viivitust.
Sarnased probleemid on ilmselt olemas ka NSA peakorteris Fort Meade'is Marylandis, mis 2007. aasta seisuga tarvitas 65 kuni 75 megavatti elektrit ja vajas juba siis võimsust juurde. Tegemist on Marylandi osariigi selgelt suurima elektritarbijaga. Utah uus andmetöötluskeskus vajab võrreldavas suurusjärgus (65 megavatti) elektrit. Lisaks on NSA-l ka terve rida väiksemaid asutusi üle kogu riigi.
Wall Street Journali andmetel talletab NSA andmeid praktiliselt kogu telefoniliikluse kohta USA-s, suudab jälgida ligemale 75 protsenti sealsest internetiliiklusest, ja eriprogrammi Prism kaudu on sundinud ka Google'i, Microsofti, Facebooki ja Yahoo endaga koostööd tegema. Kuid sellise tohutu infomere läbikammimine on toonud enneolematuid logistlisi probleeme.
