Netis šoppamine ei muutu eales turvaliseks
Netis šoppamise populaarsuse tõttu tekib paraku üha rohkem ka kelme, kes püüavad teid selle käigus rahast ilma jätta, vahendab Techi.
Keskmine arvutikasutaja muutub üha taibukamaks ja informeeritumaks, nii et uusi küberkelmusi (ja vanade edasiarendusi) lisandub ruttu. Endiseks jääb ainult nende siht - tavaliselt krediitkaardiandmete ja netipankade kasutajakontode sisselogimisinfo varastamine.
Hiljutine iPhone 4S'i pettus oli selle ilmekas näide: petturid saatsid käiku võlts-eBay-lehekülgi, kus pakkusid poppi nutitelefoni uskumatult madala hinnaga. Ostu kinnitamise leheküljel (õigemini selle koopial) paluti isiklikke andmeid sisestada ja lubati peagi e-kirjaga ühendust võtta, mis pole eBay komme asju ajada.
Sarnane tehnika on otsimootorite mürgitamine (SEO poisoning). Selle eesmärk on ennustada otsingute tulemusi, et juhatada kasutajad pahatahtlikele veebisaitidele, mis püüavad arvutisse pahavara paigaldada. Taoline rünnak seostub tavaliselt tuntud ürituse, isiku või tootega, et rohkem võimalikke otsijaid selle ohvriks langeksid.
Uuringud näitavad, et kuni pooled nutitelefoniomanikud püüavad selle abil ka netis ostelda.
Paraku on üldteadmised nutiseadmetega seonduvast küberturvalisusest madalad, mis teevad neist petturitele magusa sihtmärgi. Ja miks ka mitte, kui nutitelefonid sisaldavad palju tundlikku informatsiooni ja netišoppamiseks ei põlata ära ka avalikke pääsupunkte ja alasid.
Siin on eriti tähtis kasutada turvatud netiühendust (mitte avalikke võrke) ja kontrollida allalaetavate rakenduste usaldusväärsust. Näiteks Google ise sellega paraku piisavalt vaeva ei näe.
Olgu seadmed, teenused ja rakendused nii turvalised kui tahes, häkkerid leiavad ilmselt alati võimalusi turvameetmetest mööda hiilida. Kasutajad võivad ohtudest hästi teadlikud olla, aga see ei päästa samas servereid otseste häkkerirünnakute eest. Tabaluku nägemise aadressiribal pole ega saagi olla garantii, et kõik saab alati korda.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!