Millise kuju see maastik omandab, ei tea veel keegi. Kas Androididel on oma väärikas koht päikese all? Kas keegi vajab veel uusi "suuri" konsoole nagu Xbox ja PlayStation või kuulub tulevik odavatele digiboksilikele striimivatele konsoolidele? Kuidas Nintendo uuele ajastule vastu astub?

"Õhus rippuvaid" küsimusi on palju. Tore siis, et keegi üritab vastuseid välja pakkuda. Täpsemalt on oma lähiaja plaane avaldanud Nintendo. Nimelt on neil plaanis pakkuda hinnalangusi (ootuspärane) ja ka uut konsooli (üllatav).

Valel ajal väljastatud aprillinaljana kõlav, ent Nintendo esindajate sõnul täiesti reaalne uudisseade kannab nime 2DS.

Pihukonsoolide pere DS kõigil mudelitel on olnud kaks ekraani - sellest lühend DS ehk dual-screen. Arusaadav oli ka lühend 3DS ehk 3D + DS (üks ekraan esitab kolmemõõtmelist graafikat). Millele ometi viitab siis värske lühend 2DS?

Selgub, et see on kummaline hübriid 3DS-ist ja säästu-tahvelarvutist.

Erinevused võrreldes 3DS-idega

* Puudub Nintendo pihukonsoolidele ammu omane clamshell-disain. Olla siiski täitsa mugav käes hoida, sest circle pad ja ABXY nupud kolivad ülespoole;

* stereokõlarid asenduvad monokõlariga (jah, ühega) – kui stereoheli tahate, kasutage kõrvaklappe;

* kahe ekraani asemel on üks, mis jagatud vaheriba abil kaheks (seega peaks konsooli nimi olema 0,5DS, mitte 2DS?);

* ekraanisuurus on võrdne 3DS-i omaga (3DS XL on seega suurem);

* ja 3D-tugi on kadunud.

Kellele seda vaja on?

Mille krd pärast sellise veidra nuditud variandi siis üldse ostma peaks, tekib mõistetav küsimus.

* See on mõnevõrra odavam (vähemalt USAs hinnaks 129 dollarit);

* sellel saab tarvitada kõiki 3DS-i mänge (kuigi ruumilised efektid on kadunud) ja äppe Nintendo e-Shopist, aga ka kõiki DS-i mänge.

* Nintendo pole vist märganud, et 3D-fotondus on surnuna sündinud trend, sest 2DS võimaldab tänu säilinud kaameratriole siiski 3D pilte ja videot teha. Nende vaatamiseks peab salvestised aga kandma 3DS-ile või muule 3D-võimelisele seadmele.

Veider, veider toode? Aga just see paistab olevat Nintendo strateegia odavate Androidi-pisikonsoolidega võitlemiseks, millest esimesed on juba turul, eesotsas OUYAga.

Eks tootja loodab noored mängumaanid enda poole võita, kellele vanemad ei saanud 3DS-i lubada, sest 3D jälgimine rikub laste arenevaid silmi.

Samuti võib ostjana kujutleda isikut, kes tahaks Nintendo pihukonsoolide maailmaga tutvust teha, aga pole veel ühtegi hankinud ja soovib nautida valitud palu nii DS-ide kui ka 3DS-ide lustivaramust. Näiteks mina olen teoreetiliselt selline isik.

USAs on ilmumisajaks märgitud 12. oktoober. Ilmumisaeg ja hind Euroopas selguvad "varsti".

Kuna ekraane on üks, ei saa seadet "kokku murda", mis võimaldab ekraani kriimustada. Nintendo hakkab selle avitamiseks pakkuma ümbriseid, mis pole siiski tasuta, vaid maksavad kümnendiku seadme hinnast.

Võib julgelt öelda, et 2DS on aasta suurim üllatus mängukonsoolide vallas. Ma ei ütle, et tingimata positiivne üllatus. Pigem selline... veider. Sel leidub nii selgeid plusse kui ka miinuseid.