Mis saab meie kraamist internetis pärast meie surma?
800+ miljoni kasutajaga sotsiaalvõrgustik Facebook on tõenäoliselt meie digitaalse eluga üks tihedamalt seotud saite. Nad on sellele küsimusele juba mõelnud, kirjutab Techradar.
Lähedased saavad kadunukesele Facebookis mälestuslehekülje luua. See protsess eemaldab ta otsimootori tulemustest ja profiili saavad edaspidi vaadelda ainult need, kes temaga juba eluajal "sõbrad" olid.
Profiili ei saa enam täiendada, küll aga sinna mälestussõnu postitada. Või selle üldse kustutada, aga selleks on vaja ametlikke dokumente nagu surmatõend.
Sarnaseid võimalusi pakuvad teised suured keskkonnad nagu Gmail ja Windows Live. Näiteks viimase kaudu pääseb ligi kadunukese Hotmaili ja Messengeri kontodele, kaasa arvatud võimalusega neid sulgeda.
Vastupidine stsenaarium
Aga mis siis, kui te ei tahagi, et digitaalsed jäljed kaoksid? Lühike vastus: "sõltub asjaoludest".
Paljud keskkonnad nagu Twitter jälgivad kontode-profiilide aktiivsust (loomise aeg, postitused, sisselogimiste tihedus jms), et liiga vähe elutegevust näitavad isendid teatud aja pärast sulgeda.
Domeeninimesid registreeritakse tavaliselt kindlaks ajaks nagu kaks aastat ja kui te kindlaks ajaks õigusi ei uuenda, võib need omandada keegi teine. Ja tasulised hostingu- ja muud teenused kestavad mõistagi vaid niikaua, kuni arved on makstud.
Seda siiski mitte alati. Näiteks Flickr Pro kontod muutuvad lihtsalt tavalisteks tasuta kontodeks, mis tähendab, et kogu sisu pole enam külastajatele nähtav, aga säilib ja on kättesaadav sisse logides. Ja uuesti Prole kolides tuleb puuduv osa taas nähtavale.
Kõike ei saa kellelegi üle (k)anda, näiteks Flickri sisu, iTunesi muusikakogu, Kindle'i e-raamatuid jms. Legaalne põhjendus on selline, et digikauba puhul maksate tegelikult õiguse eest seda kasutada, mitte sisu enda omaks tegemise eest. Nii et kui tahate digimeediat edasi anda, tehke lihtsalt teistele teatavaks oma sisselogimisandmed või kasutage digitaalsest autorikaitsest vabu failivorminguid ja teenuseid.
Võite ka kindlaks määrata isiku, kes teie surma korral asjadega edasi tegeleks, andes talle kindlad juhtnöörid ja vajalikud andmed. Selleks on isegi ettevõtteid, mis asjaga kindla tasu eest tegeleksid.
Ja kõige lõpuks võib loota, et osa teist säilib internetis tänu Internet Archive'ile. See ei säilita näiteks Flickri pilte ega paroolidega kaitstud kraami, aga saab päris kenasti hakkama avalike saitidega. Kui teie sait pole indekseeritud, lisage see Alexa kaudu.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!