Miks trükimeediat pole võimalik "päästa"?

 (4)
Miks trükimeediat pole võimalik "päästa"?
Foto: Andres Putting

Tunnistame, et see on kõmu otsiv pealkiri. Mis aga ei tee pealkirjas esitatud väidet vähem tõeseks. Netis saab juba ammuilma lugeda, mida kõike veeb "vanale meediale" teeb või ei tee. Esitame uue uurimuse põhjal veel ühe pilgu.

Next Issue Media hiljutine uurimus pakub, et (ingliskeelsed) ajakirjad võivad iPadi oma "jahimaadele" lisades teenida 2014. aastaks 3 miljardit dollarit lisaks. Lisaks olla inimesed täiesti nõus maksma ajakirjade digivariantide eest peaaegu sama hinda mis füüsiliste koopiate puhul.

3 miljardit dollarit kõlab nagu suur summa, aga see on tegelikult üsna suhteline. Näiteks Time Warneri kirjastamisharu käive möödunud kvartalis oli 919 miljonit dollarit, ja see on ainult üks firma.

Aga käive on üks asi. Kes mõtlevad, et trükimeediat saab "päästa", on valel teel. Juba seetõttu, et "päästma" paistab tähendavat alal hoidmist. Aga trükimeedia ja selle ilminguid ei saa endisel moel alal hoida, neid ootavad radikaalsed muutused.

Paljude suurte ja vanade meediaettevõtete käitumist toetab mõtteviis, et nad peavad lihtsalt õige valemi leiutama, mis "tõlgiks" nende äri trükist digitaalseks.

Umbes nii, et kui Time Warneri käive on 900 miljonit dollarit kvartalis, on võimalik seda säilitada õige rakenduse, veebisaidi või ärimudeliga. Et kui mingit pisikest lülitit kasutada, tuleb kogu see summa edaspidi digimaailma vahendusel.

See on vale meelelaad, mis eeldab, et kohaletoimetamise masinavärk muutub, aga kõik sellega seonduvad praktikad ja ideed (ajakirjandus, kirjutamise tase, heade tegijate palkamine) jääb samaks. See pole ju nii.

Veeb ei muuda ainult seda, kuidas inimesed infot saavad või meediat tarbivad. See muudab nii tarbimisharjumusi kui protsessi majanduslikku külge.

(Time Warner on käibe põhjal Disney järel teine suurim meediakonglomeraat maailmas, sellele järgnevad News Corporation ja Viacom.)

Paljud vanad meediaettevõtted koondasid anded ja ajud ühte paika. Selle parim näide on ajalehed. Inimesed ei ostnud ajalehti lihtsalt uudiste lugemiseks, vaid selleks, et saada kõik vajalik: kuulutused, ilmateade, telekavad, sporditulemused, uudised jpm. Kõige selle eest väike summa raha maksta tundus väga mõistlik.

Isegi suhteliselt uus ajakiri nagu Wired teeb midagi sarnast. Aga info asemel koguvad nad talenti: Wiredile kirjutavad parimad tegijad. Kui me ajakirja ostame, loodame neilt moodsast maailmast kvaliteetseimad ja eesrindlikeimaid vaateid lugeda.

Nn vana meedia toetub parema väljendi puudumisel tähelepanuhoidlatele - nad koguvad kraami ühte kohta kokku ja müüvad selle komplekti teile.

See oli aastakümneid kehtinud põhiline ärimudel, mis praegu juurteni raputada saab. Veebi tööpõhimõte ei vaja enam meediaäri, et andmeid või talente kokku koguda. Selle asemel, et ühe firma saidilt kogu vajalik info kätte saada, saab igaüks kaks valikut. Esiteks võite tasuta palju eri saite külastada. Teiseks võite kasutada teisi saite või tarkvara nagu iGoogle, Netvibes või interneti teenusepakkujate variandid, et info ühte kohta kokku koguda.

See tähendab ka, et palju lugejaid ühele saidile meelitada on korraga palju keerukam, sest saadaoleva info väli on nii palju laienenud. See puudutab teatud mõttes spetsialiseerumist (tahate parimat ilmateadet, külastage vastavat saiti). Aga inimesed on hakanud põhimõtteliselt ise endile ajalehti kokku panema. Nad saavad uudiseid kohalikelt ja riiklikelt uudisesaitidelt, spordilood teiselt saidilt, kuulsuseid puudutava kõmu vastavatelt saitidelt, jne.

Info ühte kohta toomine ei tööta enam nii edukalt, sest kui palute klientidel oma saidil püsida, jäävad nad millestki ilma. Isegi parim ajaleht ei suuda igal rindel konkurentsivõimeline olla.

Siin ei aita ka see, kui lihtsalt parimad talendid kokku ajada. Veeb on info laiali laotanud, sest võrgus on kergem spetsialiseeruda. Kas kujutate ette ajalehe ostmist, mis koosneb ainult ilmateadetest tervele maailmale, et endale vajalik leida? Absurdne, eks? Aga sellise saidi loomine on hea idee, sest inimesed tulevad ainult vajalikku võtma ja võivad kergesti ülejäänut ignoreerida.

See tähendab ka, et kes tahab mitmetel teemadel kirjutada, võib seda teha põhimõtteliselt tasuta. See on trükimeediale tõeline probleem, eriti ajakirjadele, sest nende peamine eesmärk on kindlatel teemadel süvitsi minna.

Loe veel

Inimestel oli kombeks haarata ajakiri, et saada tark ja pikk vaade kaasaegsest kultuurist või kindlast teemast nagu tennis. Nüüd on küll netis kuhjaga viletsat kraami, aga samuti kuhjaga kraami, mis suudaks ajakirjamaterjale asendada, ja on seejuures paljudel juhtudel tasuta.

Ei usu meid? Ideaalne näide on Tim Carmody nädalapikkune külalisena ajaveebi täitmine Kottke.org kuulsas blogis - see on tihti parem kui ajakirjadest leitav. See on kõigest üks näide, sama võib öelda n+1, Hilobrow või The Smart Seti kohta. Lisaks on netis saada tuhandeid artikleid kõigest, nii et ühe ajakirja asemel võite lugeda mitmeid väljaandeid ja tohutus koguses.

On selge, et trükimeedia esindajaid ei päästa püüded kopeerida end digikujul, sest trükimeedia ja veeb töötavad erinevalt. Veebis on üldse ühel kirjastamisüksusel konkureerida kõige sellega, mida mujal netis leida võib.

Jah, ilmselt leidub erandeid. The New York Times on ehk kultuuriliselt piisavalt tähtis, et ka netis kanda kinnitada.

Aga trükimeedia nagu seda teame muutub fundamentaalselt. Ja mitte selle iganemise või halbuse tõttu. Tänased lahendused muudavad elektroonilise kirjastamise lihtsalt inimesele kasulikumaks vahendiks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare