Miks leidub nii palju eri Linuxi opsüsteeme?
Techradar vahendas PC Plusi artiklit, mis selgitab, miks neid ikka nõnda palju leidub.
Linuxi distrosid on usutavasti kokku üle 600, kuigi võib arvata, et ainult umbes pooled on aktiivsed.
Leidub palju tegureid, mis viivad distro arendamise ja populaarsuseni.
Näiteks Fedora trumbid on vabadus ja läbipaistvus, aga ka testipinnaks olemine väga tulusale Red Hat Enterprise'ile.
Seevastu Ubuntu on kommertstoega projekt, mis püüab ärimaailma hiilguse Linuxisse tuua. See juhib tervet uut lainet.
Kogukondliku fookusega distrod nagu Debian, Slackware ja Gentoo aitavad selle loojate mitmesuguseid kihelusi leevendada, lootes mõjuda ühtlasi ka kasutajate kihelustele.
PCLinuxOS ja Crunchbang põhinevad aga ühe autori visioonil, ja need on menukad tänu sellele, et kasutajad autori ideid hindavad-jagavad.
Mõni distro paistab silma aga ellujäämisheitluse draamaga, mis paistab sarnanevat pigem seebiooperi stsenaariumi kui SOAPi skriptiga Operale, näiteks OpenSUSE. Novell lõi selle lootuses tulevikku kindlustada, kui NetWare kaotab kasutajate huvi.
Novelli juhtkond võttis aga hiljuti vastu Attachmate'i pakkumise firma alla kugistada. Kuid see lugu on mitmetahulisem kui "riskikapitalistid üht suurimat ja menukaimat Linuxi distrot üle võtmas".
Novell nõustub lepingu osana muide teatud intellektuaalse omandi CPTN Holdings LLC nimelisele ettevõttele anda - see on tehnoloogiafirmade liit, mille haldajaks Microsoft.
Üksikasjad pole teada, aga Novellil on endiselt palju Unixiga seotud intellektuaalset omandit. Kuna Unix hakkab taas esile kerkima (Apple'i OS X ja iOS, Linuximaailma mitmed paigad), asetab selle kontrollimine Microsofti tuleviku suhtes ilmselt väga soodsale positsioonile. Nende 450 miljoni dollari suurune investeering pole pelgalt spekulatiivne.
Novell teenib vanadelt klientidelt seega palju raha, ja nende Linuxi tehnoloogial on ärimaailmas endiselt jõudu. Omanikuvahetus teeb aga muret nende Linuxi ja üldse vaba tarkvaraga seotud plaanide suhtes.
See seab SUSE elujõu kahtluse alla ja muudab Red Hati sugused rivaalid atraktiivsemaks. Vabast tarkvarast "vaba" osa eemaldamine vähendab selle tähtsust poole võrra.
Sellised lainetused pole samas midagi uut, ja kui OpenSUSE praegusest olukorrast ei põgene, leidub teisi projekte, mis jätkavad Linuxituru trooni püüdmist.
See on osa põhjusest, miks distrosid on nii palju. Neid võib käsitleda Suurest Paugust tekkinud taustakiirgusena. Suur Pauk on antud kontekstis Linus Torvalds 1991. aastal diskussioonigrupis postitamas: "Loon (tasuta) opsüsteemi - hobina, see ei ole suur ja professionaalne nagu GNU."
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!