Mida lapsed tahavad? Jõulukingisoovid on saja aastaga tohutult muutunud
Kui vaadelda viimase saja aasta jooksul populaarsust nautinud lelusid, saab teha mitmesuguseid järeldusi.
Näiteks konstruktorid kadusid vahepeal moest, aga muutusid 1980ndatel tänu LEGO klotsidele hinnatud ajaviiteks. Lauamängude kõrgajad jäävad aga 1930-40ndatesse ja siis 1970ndatesse. Ka täna suudavad need arvuti pakutavale "ära teha", kui pühad algavad ja pered koos aega veedavad.
Populaarsust ei kaota ka nukud, 1950ndatel näiteks Barbie ja 2000ndatel Bratz. Poisid eelistavad muidugi oma nukke, mille jaoks eesti keeles pole vist sobivat sõnagi - nende üldnimetus on levinud ingliskeelne väljend action figure (mutantninjakilpkonnad jpt).
Suure muutuse jõulukingisoovidesse tõi muidugi koduarvutite levik alates 1970ndatest, millele järgnesid videomängukonsoolid 1980ndatel (Eestis vast hiljem). Praegu tahavad lapsed saada Xbox 360, PlayStation 3 ja harvemini DS-taskuseadet või Wiid.
Need tähelepanekud põhinevad infograafikul, mille leiate siia klõpsates. Päris all on toodud ka allikad, millele koostajad tuginesid.
Kiireks ülevaateks ka väike nimekiri tuntud leludest, mis olid kunagi väga populaarsed:
1910ndad: kaisukarud;
1930ndad: Monopol, Scrabble;
1950ndad: Yahtzee, hularõngad, Barbie;
1960ndad: Etch-a-Sketch,
1970ndad: UNO kaardid, Dungeons & Dragons, "Star Wars", Pong;
1980ndad: Rubiku kuubik, My Little Pony, Turtles, LEGO;
1990ndad: Naerev Elmo, Beanie Babies, Game Boy, Furby;
2000ndad: PlayStation 2 ja hiljem 3, Bratz, Nintendo DS, Xbox 360, Wii.
Selle ülevaate peamine nõrkus on muidugi USA-kesksus, aga mis teha, kui Eesti kohta samasuguseid andmeid saada pole.
Siiski võib öelda, et samad asjad said ka meil hiljem populaarseks (nt UNO kaardid on seda tänini), ja viimasel kümnendil pole enam erilist vahet, sest igas suunas avanenud läänemaailmas pole laste soovidel enam erilist vahet.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!