Masinaju õppis vaidlema: maailma esimene avalik debatt tehisintellekti ja inimväitleja vahel jäi viiki

See veel puudus, et robotid hakkaksid meid ümber veenma. Nüüd on IBMi uus tehismõistus selleks võimeline.

Sündmus, mida nimetatakse maailma esimeseks avalikuks debatiks inimese ja masina vahel, toimus San Franciscos asuvas IBMi konverentsiruumis (just IBM oli ka tehisintellekti (AI) nimega Project Debater ehitaja). Tema – või õigemini ikka selle – vastasteks oli Iisraeli 2016. aasta väitlusmeister Noa Ovadia ja teine samast riigist pärit kõva väitleja Dan Zafrir.

Esimese väitluse teemaks oli see, kas riik peaks kosmoseuuringute programme rohkem toetama ja teise teemaks see, kas telemeditsiini tehnoloogiatesse (kaugdiagnoosid jne) tuleks rohkem investeerida. Mõlemal väitlejal oli neli minutit aega sissejuhatavaks kõneks, siis neli minutit vastase väidete ümberlükkamiseks ja lõpuks kaks minutit oma jutu kokkuvõtmiseks. Võitja selgus publikuhääletusel (olgu öeldud, nende seas oli ka IBM-i töötajaid).

Mõlemas debatis hääletas publik Project Debateri esituse inimese omast kehvemaks, aga infohulk, mille tehismõistus suutis edasi anda, oli jälle parem, mis tundub ka päris loogiline. Teises debatis leidsid inimesed, et AI võime publikut ümber veenda oli märksa parem kui Zafriri oma.

Project Debater on must ristkülikukujuline ekraan, mis on umbes sama kõrge kui inimene. Tehismõistus ei ole internetiga ühendatud, vaid saab kogu oma info sadadest miljonitest ajalehe- ja ajakirjaartiklitest, mis on selle mällu salvestatud. See tähendab, et masin on võimeline kohapeal argumente moodustama.

„Project Debater toob meid suure sammu jagu ühele suurimale tehisintellekti piirile lähemale – see samm on keele omandamine,“ ütles IBM-i uurimisvaldkonna direktor Arvind Krishna. Ta ütles, et praegu on tehnoloogia veel ebatäiuslik ja teeb vigu, aga tulevikus võiks seda näiteks faktikontrolliallikana kasutada, kusjuures seda eristaks inimestest see, et tehisintellekt ei oleks kallutatud.