Nokia N8

Nokiale meeldib oma kaameratelefone Carl Zeissi objektiividega uhkemaks muuta, nagu ka N8 puhul.

Selle suur pildisensor (suurem kui ühelgi teisel saadaoleval nutifonil),
f/2.8 ava ja 5,9millimeetrine fookuskaugus toodavad pea filmiväärseid tulemusi.

Optiline suum kahjuks puudub, on ainult pettumust valmistav kahekordne digisuum. Heatasemeline optika, Xenoni välk ja võimalus käsitsi muuta kõike värvustasakaalust ISO säteteni teevad selle seadme siiski hetkel esikohaomanikuks kaameratelefonide seas.

Samsung Pixon 12

Samsung Pixon 12 pakub 30 mm lainurkobjektiivi, mis annab meile laiema vaatevälja kui enamik selles artiklis kirjeldatud kaameraid.

Käsitsi saab seada valgustundlikkust (ISO 50-1600), kontrollida värvustasakaalu, resolutsiooni ja ülesäri kompenseerimist, nii et tulemust on palju kontrollitavam kui näiteks Sony Ericsson Satioga.

12 megapiksli kõrvale tahaks aga paremat pildisensorit kui Pixon 12, et objektiivi esisest viimast võtta. Kaamera on samas kiire fookustama ja käib värvidega kenasti ümber.

Foto: Samsung

Sony Ericsson Xperia X10

Kui Sony Ericsson Xperia X10 lõpuks turule jõudis, võis seda nimetada üheks parimaks kaameratelefoniks, ja tohib siiani. LED-fotovalgus on välgule küll vilets aseaine (Xenon või muu), aga päevavalguses tehtud pildid pole üldse pahad.

8megapikslisel kaameral on 4,7 mm f/2.8 objektiiv, mis ei kõla ehk väga muljetavaldavalt, kuid teeb oma töö siiski kena ära, kui te just ei püüa Aasta Loodusfoto auhinda.

Suum on paraku ainult digitaalne (16x), aga piltide teravus on korralik ja ava määramise laadi (metering) ja värvustasakaalu saab kohendada, et valitsevate tingimustega arvestada.

Foto: Sony Ericsson

iPhone 4

Apple ei anna iPhone 4 kaamera üle teile palju kontrolli, näiteks peate leppima automaatse värvustasakaalu ja ava määramisega, ja tarkvara valib valgustundlikkuse (ISO 80-1000) ise.

LED-välk pakub võimalust alati käigus olla, mis on hea mõtet, sest autovälk kaldub olema häbelik. HDR-säte pakub natuke särituse mõjutamist, kombineerides kolm eri säriajaga kaadrit kolme eri sättega, et lõpptulemus oleks detailsem. Sellest võib kindla käe puhul kasu olla.

Tulemuseks on pildid, mis näevad iPhone 4 ekraanil tihti suurepärased välja, aga täissuuruses variant on vähem selge.

Motorola Milestone XT720

XT720 pakub küllaga võimalusi, tavalisest näotuvastusest enda portree ja kuuepildilise valanguni.Sätete rohkus tähendab, et enamikes tingimustes saab piltidest tõesti n-ö viimast võtta: värvustasakaal, puudutusega fokusseerimine jpm.

Puudutusfokusseerimine kontrollib ka ava määramist, nii et Xenoni välku kasutades on pildid üldiselt kenasti tasakaalustatud. Lühike fookuskaugus lubab teha ka kenasti detailseid makrovõtteid.

Foto: Motorola

Samsung i8910 HD

Digisuum, LED-välk ja autofookustamine on kaameratelefonides nüüd juba tavalised, nii et natuke lisakontrolli piltide üle on alati meeldiv - seda Samsung i8910 HD ka just pakub.

Sättida saab värvustasakaalu, ava ja valgustundlikkust (ISO 100-1600). See kõik võimaldab täitsa korralikku tööd teha, eriti vähese valgusega, kus autosätete pakutavad tulemused ehk alt veavad.

i8910 HD teine eelis on järjestikkaadrid, kuigi nende võtmise mehhanism pole just maailma kiireim.

Foto: Samsung

HTC 7 Mozart

Meil olid Mozartiga piltide tegemise suhtes suured ootused, kuna selle 8megapikslise kaamera resolutsioon on Windows Phone 7 telefonide avalaines kõrgeim. Paraku ei mahu seada just viie hetkel parima kaameratelefoni sekka.

Kaameral on eriti raskusi piltide eredusega, mis vihjab viletsale valgustundlikkuse ja särikiiruse kombinatsioonile, mille üle pole kasutajal ka kontrolli.

sRGB värviprofiili põhjal kaldub Mozart põhivärvide poole, nii et kesktoonid kipuvad kaotsi minema.

Foto: HTC

Sony Ericsson Satio

Sony Ericsson on eputanud selle telefoni 12,1megapikslise kaameraga, aga Satio kinnitab taas, et megapikslid pole veel esmatähtsusega. Manuaalsete sätete vähesus teeb kurjaks (valgustundlikkust saab muuta näiteks ainult eelseatud stseenide põhjal) ja Satio kalduvus aeglasemat säri valida loob tihti ähmaseid pilte.

Tulemused on tänu Xenoni välgule veidi etemad vähese valgustuse korral, aga kontrastsuses on tihti midagi vajaka.

Kui aga saate ühtlase ja hästivalgustatud kaadri, on kvaliteet hea nii väikesel kui suurel ekraanil.

Foto: Sony Ericsson

Sony Ericsson C905+

C905+ tundub teoorias suurepärane: Cybershot kaamera, Xenoni välk, 8 megapikslit, säri mõõtmine, "tark" kontrastsuse ja makro töölaad... Asja rikuvad aga manuaalse kontrolli vähesus ja viivitus. Peate leppima automaatsete sätete ja eelseadistatud stseenidega. Sama käib kontrastsuse kohta, kuid vahel saate ava mõõtmete puhul mängida. Kasuks tuleks ka alati käigus välk, mis aga puudub.

Pildikvaliteet on siiski võrdlemisi hea, autosätted võimaldavad üldiselt piisavalt head kvaliteeti, et "seebikarpidega" võistelda.

Foto: Sony Ericsson

Nokia N86

N86 kannab järglase N8 kombel Carl Zeissi optikat ja Tessari objektiivi.

Selle fookusulatus on meeldivalt lai (10 sentimeetrist lõpmatusse), nii et makrosätted pakuvad teravaid tulemusi ka siis, kui paljud teised kaameratelefonid hätta jäävad. Me ei kasutaks N86 siiski tingimata kaugvõteteks, kuigi sellel on 20kordne digisuum ja lainurkoptika.

Muudetav ava on tõeline õnnistus (f/2.4, f/3.2 või f/4.8), mis muudavad selle kaamera vähese valgustuse korral suurepäraseks valikuks.

N86 sisaldab kõigist sätetest ja 3264 x 2448 resolutsiooniga fotodest hoolimata siiski 18 kuud vana riistvara, mis teeb sellel keerukaks uute kaameratelefonidega võistelda.

Foto: Nokia

Andke teada, kuidas kümne parima kaameratelefoni kokkuvõttega nõustute!