Kuidas petukõne ära tunda ja sellele reageerida?

 (5)
Kuidas petukõne ära tunda ja sellele reageerida?
Foto: Oliver Hainsalu

Viimastel nädalatel on tuhandetele eestimaalastele tehtud vastamata kõnesid tundmatutelt numbritelt, mille eesmärk üritada kõrgema tagasihelistamise kõnetasu abil inimestelt raha välja petta ja mille tulemusel võib vastanule oodatust suurem telefoniarve saabuda.

Kuna need on pealtnäha tavalised telefonikõned, siis on oluline teada, kuidas taolisi petukõnesid ära tunda ja vältida.

Elisa erakliendiüksuse juht Andrus Hiiepuu toob välja mõned lihtsad nipid, mille abil petised ära tunda ja telefoniarved kontrolli all hoida.

Kust mulle helistatakse?

Igal telefoninumbril on ees suunakood, mis viitab riigile, kust kõne tuleb. Eesti puhul on see +372. Seega, kui kõne saabub numbrilt, millel on ees tundmatu suunakood ja sa ei oota kõnet välismaalt, siis võib see olla petukõne.

Näiteks hiljutine petukõnelaine tuli +685 koodiga numbrilt, mis on Samoa suunakood.

„Õnneks on tehnoloogia tänapäeval juba nii kaugele arenenud, et telefon näitab kõne saabumisel, mis riigist kõne tuleb, mis aitab pettust selgitada. Seega. kui kõne tuleb riigist, kust inimene kõnet ei oota, siis on mõistlik sellele mitte vastata ja mitte tagasi helistada,“ selgitas Hiiepuu.

Siiski tasub tähele panna, et välisriigi-kõne vastuvõtmine Eestis ohtlik pole. Pole viisi, kuidas kurikael saaks operaatori kliendilt raha, kui ta kõne vastu võtab. Kulu tekitavad agasi helistamine või vastuseks sõnumi saatmine.

Seotud lood:

Siiski ei pea petukõne pärinema alati just eksootilisest riigist. Eelmise nädala petukõnedest osad tulid näiteks Belgiast. Varasemalt on neid tehtud ka Saksamaa või Ühendkuningriigi suunakoodiga numbritelt.

Kas helistada tagasi?

Kuigi paljudel on tavaks vastamata kõnedele tagasi helistada, siis tundmatute suunakoodidega numbritele kindlasti tagasi helistada ei soovita.

„Seda petturid üldjuhul ootavadki, et neile tagasi helistataks, mil hakkab jooksma kallim kõnetasu, mille pettur endale piltlikult öeldes taskusse pistab ja helistaja ise saab kuu lõpus oodatust oluliselt suurema telefoniarve,“ rääkis Hiiepuu. Kõige lihtsam on selliseid kõnesid lihtsalt ignoreerida.

Millele veel tähelepanu pöörata? Osad kasutavad automaatseid kõnest keeldumise sõnumeid, mis pikalt numbrisse süvenemata ühe näpuliigutusega teele saadetakse. Näiteks stiilis: “Olen hetkel hõivatud, helistan tunni pärast tagasi”.

Taoline eelseadistatud automaatsõnum võib spämmkõne puhul tekitada kulu. Seega spämmkõnede laine tekkides, tasub täpsemalt jälgida, mis numbrilt helistatakse ja automaatvastust mitte läkitada.

Kuidas numbrit kontrollida?

Kahjuks ei ole olemas 100% toimivat viisi kontrollimaks, kas tundmatu helistaja võib olla pettur või mitte. Kui telefon ei näita, mis riigist kõne tuleb, siis suunakoodi kasutades leiab riigi üles kiire veebiotsinguga.

Kõige lihtsam on tippida telefoninumbri ees olev suunakood näiteks Google’i otsimootorisse, peale mida peaks kiirelt leidma, millisele riigile see kuulub.

Kuidas petukõne blokeerida

Petukõnesid saab ka automaatselt blokeerida, tehes seda ühe numbri kaupa enda nutitelefonist või kasutades kõneblokeerimisäppe.

Üldiselt on need äpipoodidest leitavad nimedega Blacklist või Call Blocker ja sellised äpid pakuvad palju erinevaid lahendusi alates konkreetsete numbrite blokeerimisest. Soovi korral saab blokeerida ka kõik kindlalt suunakoodilt tulevad numbrid. Selliseid äppe on nii Androidi kui ka Apple'i telefonide jaoks.

„Rakendused on mugav viis numbrite blokeerimiseks. Sellisel juhul ei jõua kõne kunagi kasutajani, seega saab vältida olukorda, kus inimene helistab kogemata tundmatule välismaa numbrile tagasi. Loomulikult tegelevad mobiilsidefirmad ka aktiivselt taoliste numbrite tuvastamisega ning kui mõne numbri kohta hakkab tulema rohkelt kaebusi, siis see hoopistükkis blokeeritakse,“ kinnitas Andrus Hiiepuu.

Siiski tuleb arvestada, et operaatorid ei saa kõnesid sulgeda enne, kui pole selgunud, et number on spämmkõnedega seotud.

Kui klient jõuab ruttu saata võõrale numbrile sõnumeid või tagasi helistada, siis tekib reaalne kulu, mille operaator talt sisse kasseerib ja välisoperaatorile tasub.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare